/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2011/10/01/774600t1hb079.jpg)
Ehkki omavalitsused said poolteise aasta eest õiguse põhjuseta koolist puuduvate laste vanemaid trahvida, pole Pärnu linn seda kordagi teinud.
Pärnu on popitegijaid seni säästnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voli popitajate vanematele rahatrahv määrata annab tunamullu septembris jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis näeb ette, et vanemat, kelle koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on puudunud ühe õppeveerandi jooksul põhjuseta üle 20 protsendi õppetundidest, võib karistada kuni 200 trahviühiku ehk 800 euroga.
Seadus ütleb sedagi, et selliseid väärtegusid peab menetlema õpilase elukohajärgne omavalitsus ja et koolikohustuslikuks lapseks loetakse põhikooli- või kuni 17aastast õpilast.
Pärnu linnavalitsuse üldhariduse peaspetsialist Virve Laube möönis, et kuigi haridus- ja kultuuriosakonnal on õigus vanemaid trahviga karistada, ei ole seda siiani tehtud, sest popitegijate mõjutamiseks on kasutatud muid lahendusi.
Laube sõnade kohaselt on koolikohustuse täitmise tagamiseks koolide kodukorras sätestatud oma meetmed, millega peaks tutvuma iga lapsevanem.
Kui kooli meetmed saripuudujale mõju ei avalda või kool ei saa õpilase ja tema vanemaga ühendust, on koolil kohustus pöörduda linnavalitsuse poole.
“Järgnevaks mõjutusvahendiks on vestlused õpilase ja tema vanemaga, koolituste korraldamine vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, taotluse esitamine alaealiste komisjonile õigusrikkumise asja arutamiseks ja vanema trahvimine,” loetles Laube.
Kui vanem võtab vastutuse lapse koolikohustuse täitmise tagamise eest ja teeb aktiivset koostööd nii kooli kui linnavalitsusega, võib ta trahvist pääseda. Trahvi võib vanema nõusolekul asendada näiteks üldkasuliku töö, kasvatusalase koolituse või lapsega koostegevusega.
Laube sõnutsi peavad koolid õppest puudumiste üle arvestust pidama ja tegema kokkuvõtte vähemalt korra õppeveerandis.
“Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud rohkem kui 20 protsendist tundidest, kantakse hariduse infosüsteemi,” selgitas Laube. “Sealt saab haridusosakond andmed puudujate kohta. Üle 20 protsendi õppest puudujate kohta esitab kool meile mõjutusmeetmete rakendamiseks taotluse.”