Kolledžid soovivad linna otsustesse tarkust tuua

Pärnus kohtusid Tartu ülikooli Pärnu kolledži ja Viljandi kultuuriakadeemia esindajad. FOTO: TÜ Pärnu kolledž

Teisipäeval käisid Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia esindajad külas Pärnu kolledžis, et arutada koostöövõimalusi. Mõtteid vahetades leiti mitu teemat, millega samastuti või milles nähti ühist tulevikku.

Pärast TÜ Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa ülevaadet kooli tegemistest prooviti näha kolledži ja kultuuriakadeemia ühisosa. Esimesena märgiti, et mõlemas õppeasutuses on sessioonõppes tudengite arv järsult kasvanud. Selle põhjusena nähti noorte soovi ühest küljest töötada õpingute kõrvalt ja teisest küljest täiendada juba töötades oma teadmisi. Ent kahanenud on päevaõppe üliõpilaste arv.

Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin nentis, et õppijate hulga vähenemise tõttu ootab sealset õppekava ilmselt ees sulgemine. Talle sekundeeris Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekava programmijuht Anu Aunapuu, kelle sõnutsi lõpetas sel kevadel viimane sotsiaaltöö päevaõppe kursus. See-eest on sotsiaaltöö sessioonõpe muutunud aasta-aastalt populaarsemaks – sellel aastal jäi nimekirjast välja 160 soovijat.

Kohaletulnud nentisid, et ei Viljandis ega Pärnus tule kohalikud noored kolledžisse õppima. Ilmselt peitub selle taga soov minna pärast gümnaasiumi lõpetamist kodunt kaugemale. Samal ajal jõuab kolledžitesse noori muu hulgas nii Tallinnast kui Tartust, kellest nii mõnigi jääb pärast õpingute lõppu paikseks.

TÜ Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa andis ülevaate kolledži tegemiste kohta. FOTO: TÜ Pärnu kolledž

Seejärel arutati, kuidas saaksid Pärnu ja Viljandi linn toetada rohkem kolledžeid, mis omakorda pakuvad tuge regionaalarengule. Kolledžid soovivad tuua oma tarkust linna aruteludesse, otsustesse ja uuringutesse ning teha teadus- ja arendustööd nii piirkonnas kui kogukonnas. Turunduses oleks abi oma üliõpilastest ja vilistlastest.

Mõlema kolledži esindajad vahendasid kohapealseid uudiseidki.

Pärnu kolledži arendusjuhi Gea Kammeri sõnutsi alustatakse turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava uuendamisega, et kohandada seda sektori vajadustega ja olla suunanäitaja muutunud turismile.

Teenuste disaini ja juhtimise õppekava programmijuht Gerda Mihhailova märkis, et Pärnu kolledžis teenuste disaini õppida soovijate arv kasvab pidevalt. Kavas on luua uus tasuline õppekava 20–25aastastele, keda kõnetavad suunamudijad ja sotsiaalmeedia.

Sellel aastal on soov toetada rohkem kogukonda ja paista seal rohkem silma.

Sandra Peegel

 

Pärnu kolledži turundusspetsialist Sandra Peegel andis ülevaate kevadisest turundusest, mis hoolimata piirangutest osutus edukaks. “Sellel aastal on soov toetada rohkem kogukonda ja paista seal rohkem silma,” sõnas Peegel.

Viljandi kultuuriakadeemia esindajad rääkisid kahest uuest ühendatud õppekavast: rakenduskõrghariduse õppes on nüüd etenduskunstide õppekava ja magistriõppes saab tudeerida kultuuripärandi loovrakendust.

Etenduskunstide osakonna juhataja Taavet Janseni ettekujutuses koostab õppija edaspidi enda valitud moodulite abil ise oma õppekava, kuid arutada tuleb veel, milline on sellisel juhul õigusraamistik ja millise diplomiga lõpetatakse.

Kohtumisel tuli esile mitu projekti, mida koostöös saaks hakata ellu viima. Nüüd ootab ees arutelu, kuidas kaasata Viljandi kultuuriakadeemia õppejõude Pärnu kolledži õppetöösse ja vastupidi.

Õppeasutuste kohtumisel tuli esile mitu projekti, mida koostöös ellu viima asuda. FOTO: TÜ Pärnu kolledž
Seotud lood
24.09.2020 26.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto