Soe talv säästab sadu tuhandeid kalu

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et jääle veel ei pääse, rahuldavad õngemehed oma püügikirge kaldaäärsel ujuvkail.
Et jääle veel ei pääse, rahuldavad õngemehed oma püügikirge kaldaäärsel ujuvkail. Foto: Ants Liigus

Et Pärnu laht ja jõgi on siiani jääkaanega katmata, jääb tirgutajatel välja püüdmata sadu tonne kalu. Siiski, õngemeestest kärsitumad, kes ei malda jääkooriku teket oodata, on leidnud oma püügikire rahuldamiseks kaldaäärsed ujuvkaid.

Ent kõik ei mahu marjamaale ega ujuvkaile ja nii ongi, võrreldes tavapäraste talvedega, tänavu jõel ja merel kalanõudjaid kordi vähem. Kalu aga tänu sademetele, mis veekogusid värske veega tublisti varustanud, tublisti rohkem.  

Kutseline kalur Urmas Margus leiab, et hea ongi, kui meri ja jõgi jääga katmata ning tuhanded harrastuskalurid saavad ainult unistada tumeda veepinna all ujuvast saagist, mis nüüd välja püüdmata jääb.  

Ja jutt ei ole väikestest kogustest. Omal ajal, kui tirgutajad ilma suuremate piiranguteta kalakokkuostjatele jõest püütud saaki vedasid, ostnud Marguse kinnitusel ainuüksi tema tuttavatest kokkuostjad tirgutajatelt iga päev neli–viis tonni kala.  

Pealegi, nagu Marguse kogemus on näidanud, ei hooli harrastuskalurid tihtilugu sellest, kas august välja sikutatud kala on alamõõduline või ei. Näiteks eelmisel aastal oli ta tunnistajaks, kuidas kalakaitseinspektorid võtsid vahele õngemehe, kes oli välja sikutanud portsu kümne sentimeetri pikkusi vimmapoegi.  

Oma ametivenna vahelejäämist nähes jätsid ülejäänud jõel kükitanud sadakond kalameest püügikoha kärmelt maha ja taandusid. Kohti, kus nad olid õngi leotanud, jäid aga tähistama kümned kurvad kuhilad alamõõduliste vimbadega.  

Nüüd on loodus andnud nii vimbadele kui muudele vee-elukatele võimaluse end siin mõnusalt sisse seada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles