Oktoobris leidis kodu kaheksa mustvalget hiirekuningat

Juunis Riia maanteelt varjupaika sattunud kassipoiss läks uude koju 6. oktoobril. FOTO: Pärnu loomade varjupaik

Varjupaikade MTÜ kuuendat korda korraldatud musta kassi kuu kampaania käigus võttis Pärnu koduta loomade varjupaigast kodutee jalge alla kaheksa musta või mustvalget hiirekütti. Mullu leidis samal ajal kodu 16 kampaaniakuu kiisut.

Vaid oktoobris pakuvad ühingu varjupaigad võimalust võtta must kass tavapärase 35eurose loovutustasu asemel sümboolse euroga. Kampaania keskendus mustadele kiisudele, kuna sageli on neile ülejäänud loomadest keerulisem kodu leida ja nende varjupaigas oleku aeg venib.

Äsja lõppenud kampaania ajal läks peale mustade ja musta-valgekirjute koju muud värvi kiisusidki. Ühtekokku leidis oktoobris Pärnus kodu 38 kassi ja kaks nurrumootorit võttis enda hoolde vabaühing Pesaleidja. 

Varjupaikade MTÜ üldjuhi Triinu Priksi jutu järgi tõi musta kassi kuu varjupaikadesse hulga huvilisi ja kuu jooksul leidis ühingu kuuest varjupaigast endale kodu 86 musta või musta-valgekirjut kassi. Mullu pääses sel moel koju 85 ja tunamullu 52 kassi. 

Kasside liigpopulatsiooni probleem ei alga varjupaigast, kus tegeldakse kodudes paljunevate vabakäigukasside arutu poegimise tagajärgedega ja püütakse kodu leida ka hüljatud ja loovutatud loomadele. Paratamatult tuleb osa loomi eutaneerida.

"Oleme tegutsenud pea 14 aastat. Ikka tekivad uued kassikolooniad ja sünnivad soovimatud kassipojad. Ometi me steriliseerime ja kastreerime kõik uude koju minejad, kel vanus vähegi võimaldab. Kliinikudki ütlevad, et selliste operatsioonide arv tõuseb igal aastal," avaldas Priks nõutust.

Kahjuks ei ole meie ühiskonnas kokkulepet, mille alusel saaks steriliseeritud ja kastreeritud täiesti metsikuid ja inimkontaktist hoiduvaid kasse lasta tagasi vabadusse.

Triin Priks

"Keskmiselt tuleb meil Pärnu varjupaigas eutaneerida kuus paarkümmend kassi ja valdav põhjus on see, et meil pole võimalust ega soovi hoida pikka aega väikestes puurides inimese läheduses surmahirmu tundvaid kasse," rääkis Priks.

Teise põhjusena, miks osa loomade elutee varjupaigas lõpeb, nimetas Priks emata leitud elujõuetuid kassipoegi.

"Kahjuks ei ole meie ühiskonnas kokkulepet, mille alusel saaks steriliseeritud ja kastreeritud täiesti metsikuid ja inimkontaktist hoiduvaid kasse lasta tagasi vabadusse. Otsime küll hoiukodusid, kuid neid, kes saaks üles kasvatada kassipoegi, leidub väga vähe," tõdes Priks.

Varjupaikade MTÜ hoiukodude programm on mõeldud loomadele, keda mingil põhjusel (enamasti looma tervis, noorus) ei saa kohe uude koju anda. Enamasti veedavad hoiukodus aega kassid, kes vajavad erihoolt või ei saa ülejäänud kassidega läbi ja vajavad sotsialiseerimist. Hoiukodu pakkujalt eeldatakse kaastundlikku loomust, kõigi pereliikmete ja elukoha omaniku (üüripinnal, toim) mõistvat suhtumist, paindlikkust ja loomade käitumise põhialuste tundmist.

Info hoiukodu pakkumise kohta leiab Varjupaikade MTÜ kodulehelt.

04.11.2020 06.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto