Lisandus üheksa nakatunut, reovee uuring näitab rahvastiku mõõdukat nakatumist

Koroonaviiruse testimine sissesõidupunktides kogub tuure.
Koroonaviiruse testimine sissesõidupunktides kogub tuure. Foto: Dmitri Kotjuh

Läinud ööpäeval analüüsiti Pärnumaal 308 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid oli üheksa ehk 2,9 protsenti testidest. 

Üks Pärnumaale lisandunud viiruskandjaist nakatus õppeasutuses, üks sai nakkuse peres, kolm inimest hoolekandeasutuses ja ühe puhul on allikas teadmata. Kahe juhtumi asjaolusid täpsustatakse.

Terviseameti Lääne regionaalosakond jälgib Pärnumaal 387 inimest, haigestunuid on 72.

Pärnumaal on kaks viiruskollet: 11 nakatunuga Mai kooli kolle, kus koroonadiagnoosi on saanud kolm õpetajat ja kaheksa õpilast, ja 16 nakatunuga Jõõpre Kodu kolle, kus nakatunud on kaks töötajat ja 14 hoolealust.

Eelmisel nädalal andsid Pärnu Tammiste hooldekodu hallatavas Jõõpre Kodus seitse klienti negatiivse ja 11 positiivse koroonaproovi. Nüüd osutus positiivseks kolme negatiivse proovi andnu kordustest. “Oleme olnud kontaktis terviseametiga ja nende soovitusel jätame neli negatiivse proovi andnut siiski eraldi, puhtasse tsooni, kuigi nad on nädala jooksul nende kolme inimesega kokku puutunud,” avaldas Tammiste hooldekodu juhataja Riido Villup, kelle sõnutsi on kõikide klientide tervis teravdatud tähelepanu all.

See pole enam ilmaasjata paanika, nagu ikka veel arvatakse. Põhja regiooni haiglate COVID-19-patsientide vooditest on juba 75 protsenti hõivatud ja asi läheb aina hullemaks.

Kadri Juhkam

Möödunud nädalal oli mõnel Jõõpre Kodu hoolealusel madal palavik. Pärast seda pole seal kellelgi haiguse tunnuseid ilmnenud.

Terviseameti Lääne regiooni juhi Kadri Juhkami hinnangul on piirkonnas olukord võrreldes muu Eestiga rahulikum. “Nakatumine on tõusuteel, aga veel suudame nakatunute ja lähikontaktsetega suhelda,” nentis Juhkam ja lisas, et kui haigestumise kasv jätkub, toob see kaasa haiglate plaanilise ravi võimekuse vähenemise, distantsõppele mineku koolides, huvihariduse sulgemise. “Kogu Eesti numbrid hirmutavad, kuna haiglasolijate arv on väga kiiresti kasvanud. See omakorda seab ohtu plaanilise ravi patsientide kohtade arvu,” tõdes Juhkam ja tuletas meelde, et praegu pole pidude ega kokkusaamise aeg.

“See pole enam ilmaasjata paanika, nagu ikka veel arvatakse. Põhja regiooni haiglate COVID-19-patsientide vooditest on juba 75 protsenti hõivatud ja asi läheb aina hullemaks,” tõdes Juhkam, kes palus inimestel kanda maski ja käituda vastutustundlikult.

Haiglaravil on Eestis kokku 112 inimest, neist seitse juhitaval hingamisel. Pärnu haigla arstide hoole all on viis COVID-19-haiget, intensiivravi ei vaja neist keegi.

Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare teatel on Pärnu linna reoveest kahel viimasel nädalal tuvastatud koroonaviiruse RNAd.​ “Leiu signaali tugevus on mõõdukas-kõrge, mis Eesti kontekstis võib viidata mõõdukale viiruskandjate hulgale selles piirkonnas,” sedastas Saare. Veel 3. novembril oli terviseameti uuringutes Pärnu linn märgitud rohelisega, mis viiruse laiale levikule ei viidanud.

Koroonagraafik 20.11.20
Koroonagraafik 20.11.20 Foto: Pärnu Postimees

Läinud ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 7152 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 414 ehk 5,8 protsenti testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel anti kõige rohkem positiivseid proove läinud ööpäeval Harjumaal, kus koroonaviirus tuvastati 230 inimesel, Ida-Virumaale lisandus 96, Tartumaale 23, Viljandimaale kümme, Pärnumaale üheksa nakatunut. 13 positiivse testitulemuse saanul puudus registris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 244,4 ja esmaste positiivsete testide protsent 4,8.

Ööpäeva jooksul suri pärgviiruse tõttu 86aastane mees. Kokku on Eestis surnud 86 koroonaviirusesse nakatunut.

Koroonaviiruse levik on Eestis laialdane ja kiire, mis tähendab, et nakatuda võib inimestega kokku puutudes kõikjal.

Paljudel avaldub pärgviirus kergete sümptomitega. Terviseamet soovitab hoida vahet, kanda maski, õhutada ruume, pesta käsi, laadida alla Hoia mobiilirakendus ja eelistada asjaajamisel elektroonseid kanaleid, et vältida asjatuid kontakte ja vähendada nakatumisriski.

Haigusnähtudega tuleb püsida kodus.

Tagasi üles