Sõlmiti Lelle–Pärnu raudteelõigu remondi leping

Meelis Kalme
, reporter
Copy
Lelle–Pärnu raudteelõik tehakse Rail Balticu ehitusmaterjali veoks korda.
Lelle–Pärnu raudteelõik tehakse Rail Balticu ehitusmaterjali veoks korda. Foto: Ants Liigus

Tänavu algab Lelle–Pärnu raudteelõigu remont, et vedada sellel Rail Balticu ehitusmaterjali kuni 40kilomeetrise tunnikiirusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel sõlmis AS Edelaraudtee aasta viimasel päeval lepingu OÜ Go Trackiga, mis hakkab remonditöid tegema.

„Rail Balticu ehituseks oleme arvestanud väga suure koguse ehitusmaterjaliga, hinnanguliselt kulub seda isegi paarsada tuhat rekatäit. Sel aastal saab Lelle–Pärnu raudteelõik kaubarongide liikumiseks korda, et mitte üle koormata niigi tiheda liiklusega maanteed,” teatas majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteate vahendusel.

Mullu oktoobris sõlmis MKM Edelaraudteega 5,8 miljoni eurose lepingu, et eraomandis raudtee oleks võimalik korrastada RB materjali etteveoks. Edelaraudtee korraldatud riigihanke tulemusel remondib taristuehitusettevõte Go Track raudtee Lellest Pärnu kaubajaamani 2021. aasta jooksul.

Edelaraudtee juhi Rain Kaarjase sõnade järgi on kavas eri remonditöid, et raudteelõigul sõita saaks. “Plaanis on välja vahetada praegu kehvas seisus liiprid ja väike osa rööbastest, lisada killustikku, remontida pöörangud ja ülesõitude katendid ning rekonstrueerida Koogiste sild,” loetles ta.

Ehitusmaterjalist hakatakse Lelle–Pärnu raudteel vedama peamiselt rööpaid, liipreid, aga ka liiva, kruusa. RB rööpad on kuni 50 meetrit pikad ja ainuüksi Tootsi–Ikla lõigule on neid arvestatud ligemale 24 000 tonni. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua 600 000 tonni ballastkillustikku.

Ühtlasi on RB muldkeha ehituseks plaanis raudteed pidi vedada põlevkivi aherainest valmistatud killustikku Ida-Virumaalt. Peale RB-l vaja mineva saab mööda raudteed sõidutada materjali muudele objektidele või nende lähedusse, näiteks maanteede ehituseks.

MKM rahastab Lelle–Pärnu lõigu remondist 81 protsenti Euroopa ühendamise rahastust (CEF) ja riigi omafinantseering on 19 protsenti. CEFist saadud raha võib Eesti kasutada RB ehitamiseks ja ehituse korraldamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles