Siseminister: Plekimõlkijad koormavad politseid

Siseminister Alar Lanemani arvates pole plekimõlkmise juhtumite lahendamisse vaja kaasata politseid. Foto: Konstantin Sednev

Praegu veel siseministri ülesandeid täitva Alar Lanemani sõnutsi tuleks muuta plekimõlkimise juhtumite lahendamise korda, et poleks vaja kaasata politseid.

“Ligemale 95 protsenti liiklusõnnetustest on inimkannatanuteta. Vaid varalise kahjuga liiklusõnnetused annavad politseile märkimisväärse arvu väljakutseid ja koormavad hädaabinumbrit. Sageli piirdub politsei roll niisuguste juhtumite puhul vaid kohapealse selgitustöö või blanketi viimisega,” rääkis Laneman.

Siseministeeriumis küpsenud kava järgi muudetaks seadust nii, et plekimõlkimise puhul, kus osalised ei suuda süüdlast omakeskis välja selgitada, ei oleks kohustust hädaabinumbril helistada ega politseid kutsuda. Põhjustaja selguks kahjukäsitluse käigus. Õnnetuses osalenud peaksid tegema sündmuskohalt pildid, võtma andmed ja täitma blanketid, mida on vaja kindlustusandjal. Kindlustusseltsi esindajaid poleks kohapeale tarvis ehk politsei rolli ei peaks nemad üle võtma.

“Muudatuste tulemusena saaksid esmareageerijad tegelda senisest tõhusamalt tähtsamate olukordadega, kus inimeste elu või tervis on ohus, või suunata ressursi liiklusjärelevalvesse, et ennetada raskete tagajärgedega õnnetusi,“ lisas Laneman.

Vastava plaani saatis ministeerium äsja kooskõlastusele ja ootab arvamust ülejäänud ministeeriumidelt, ekspertidelt, muudatusega seotud asjaomastelt.

Ühtlasi soovitakse, et plekimõlkimine poleks enam väärtegu. Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar selgitas, et riik ei soovi inimesi karistada tegude eest, mis otseselt ei ohusta inimeste elu ja tervist ega ole toime pandud pahatahtlikult.

Veel on siseministeeriumi ametnikel mõttes luua liiklusõnnetuste nõustamisliin. Sealt saaksid õnnetuses osalenud küsida nõu, registreerida plekimõlkimise.