Pildid ⟩ Merepõhja kaardistades leiti Pärnust tundmatu veealune ehitis
18. jaanuar 2021, 10:55
Transpordiamet avastas eelmisel aastal merepõhja hüdrograafiliste mõõdistuste käigus Liivi lahest Kihnust lõuna pool kaks laevavrakki, Pärnus aga tundmatu veealuse ehitise.
Hoolimata koroonaviirusest ja kevadisest eriolukorrast õnnestus transpordiametil möödunud aastal mõõdistada 1216 ruutkilomeetrit mereala ja 47 ruutkilomeetrit Peipsi järvel. Merel olid sel korral peamised tööpiirkonnad Soome laht Tallinna lähedal ning Liivi laht Pärnu ja Kihnu ümbruses.
Üle Eesti leiti merepõhjast kuus uut laevavrakki.
Merenduse ja veeteede talituse hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Välingu sõnutsi avastati üks vrakk Soome lahest, üks Väinamerest, üks Kuivastu sadama lähedalt, üks Viirelaiust lõunas ning kaks Liivi lahest Kihnust lõuna pool.
Väling rääkis, et Kuivastu sadama juurest leitud vrakk on tõenäoliselt Nõukogude Liidu hävitaja Serditõi, mille sakslased 1941. aastal põhja pommitasid. “Teised leitud vrakid on tundmatud ja enamik üsna lagunenud, mis viitab, et tegemist võib olla vanemate laevadega,” selgitas ta.
Pärast Pärnu lähistelt leitud veealuse ehitise uurimist selgus, et see on 1970. aastal rajatud süsteem, varustamaks Pärnu mudaravilat mereveega. Objekt asub mudaravilast umbes 600 meetrit eemal kolme meetri sügavusel meres. Tegemist on kahe meetri kõrguse ja ligi kaheksameetrise läbimõõduga koonusekujulise betoonrajatisega, mida mudaravilaga ühendab betoonist kanal.
Hilisema andmetöötluse käigus tuli välja, et üks 2019. aastal Liivi lahest leitud objektidest on hoopis lennuk. Tuukrid tegid kindlaks, et tegemist on Nõukogude lennukiga IL-2, mis lasti alla teises maailmasõjas.
Keskmiselt leitakse aastas üle kümne uue vraki ning transpordiameti andmebaasis on kaardistatud 594 Eesti merepõhjas lebavat vrakki. Neist 490 on leitud mõõdistustööde käigus, ülejäänud on tuvastatud kas aerofotodelt või pärinevad varasematelt merekaartidelt.