Jääleminek on eluohtlik: Pärnu jõel päästeti läbi jää vajunud kalamees

Ilus ilm meelitas kiirelt sulavast jäästki hoolimata nädalavahetusel Pärnu jõele hulganisti kalamehi. Õnnetus ei lasknud end kaua oodata ja pühapäeval saigi päästeamet teate, et Pärnu jõe peal oli  kalamees läbi jää vajunud. Kümmekonna minuti jõevees olemise järel tõid päästjad mehe kaldale.

Siseveekogude jääl viibimise keeldu pole veel kehtestatud. Ilmselt seetõttu võiski nii laupäeval kui pühapäeval näha Pärnu jõel hulganisti kalastajaid. Nende soovi jääl olla ei paistnud kahandavat isegi asjaolu, et juba päevi on kevadsoojus jääd usinalt sulatanud.

Pühapäeva lõunaks oli Pärnust ülesvoolu jõejää suuresti juba kadunud. Kesklinna sillast allavoolu oli selgesti näha, et jää ei kanna inimest.

Pühapäeva pärastlõunal tuli teade esimesest hätta sattunud kalamehestki. Häirekeskusesse jõudis info Pärnu jõel hätta sattunud kalastajast kell 15.11.

Mees püüdis kala Kesklinna silla lähedal. Esmase info kohaselt oli kalastaja läbi jää vajunud keset jõge ja karjus seal elu eest. Mehel õnnestus küll jääservast kinni hakata, kuid ise ta välja ei saanud.

Päästjad jõudsid inimeseni kell 15.15, kuid kuna jää ei kandnud neidki, anti kannatanu kiirabile üle alles kümmekond minutit hiljem. Küll jäi jõepõhja kogu kalastaja varustus.

Hättasattunu oli vees umbes kümmekond minutit, misjärel päästeametnikud ta kaldale aitasid. Foto: Lauri Habakuk

Kohapeal käinud politseiametniku kirjelduse kohaselt ei olnud sündmuskohal enam isegi õieti päris jääd, vaid justkui lumi jõevee peal. Ta märkis, et jää ongi selles kohas kõige nõrgem just paremkaldal, kus vool kiireim. Pealegi on päike kaks päeva hoolega jääd sulatanud.

Päästjad alustasidki õnnetuse järel kohe jäämõõdistusega ja nende tulemused olid väga selged: jää on õhuke ja sellele minek eluohtlik. Enamikus kohtades oli jää paksus viis sentimeetrit või allagi. Seda on kaks korda vähem sellest, mis inimest kindlalt kannaks.

Hullemgi, kuna tegemist on kevadise jääga, siis võib isegi 10-15 sentimeetri paksune kiht olla liiga õrn, sest jää struktuur on muutunud ning võib olla rabe. Ühe veekogu piires võivad jääolud ka tugevalt varieeruda, vooluveekogude jää sulab sooja ilmaga äärmiselt kiiresti.

Pärnust Tori poole oli vesi juba täna jää alla neelanud, mis peaks viimased entusiastlikud kalamehed jää pealt ära tooma. “Loodetavasti teevad nad seda ise ja päästjad täna rohkem sekkuma ei pea,” ütles päästeameti pressiesindaja Rain Põllu.

Tõsi, kuigi sündmuskohal olnud reporteri väitel läks mõni kalastaja vahejuhtumi järel ära, ei lasknud osa end sellest häirida, jätkates kalastamist.

Käesoleval aastal on veeõnnetustes elu jätnud juba kolm inimest ja eelmisel aastal kokku viimase kümnendi suurim arv elanikke: 58. “Siinkohal on paslik meelde tuletada, et kui kiusatus jääle minna suur, siis mõõda selle paksust, võta kindlasti kaasa jäänaasklid, pane selga päästevest ja ära mine veekogule üksi – siis saab keegi vajadusel abi kutsuda,” toonitas Põllu.

Jõejää kesklinna sillast allavoolu. Näha võib mitut kajakat, keda jääkaas veel siiski kannab. Foto: Meelis Kalme