N, 6.10.2022

Pärnut arendatakse nüüdsest uue üldplaneeringu järgi

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Pärnut arendatakse nüüdsest uue üldplaneeringu järgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pärnu Rüütli tänav droonilennult.
Pärnu Rüütli tänav droonilennult. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linnavolikogu kehtestas tänasel istungil “Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneeringu 2025+” ja tunnistas kehtetuks 20 aastat tagasi vastu võetud planeeringu.

Linna ühe olulisema dokumendi kehtestamise poolt oli enamik istungil osalenud volinikke, kirja sai vaid üks vastuhääl.

Eelnõu esitlenud ja volinike küsimustele vastanud abilinnapea Silver Smeljanski märkis, et uues üldplaneeringus on rohealade ja parkide arendamine endiselt prioriteet. Samuti pingutatakse, et vähendada autostumist kesklinnas, nagu see toimub kõikjal maailmas.

Isamaa volinik Peeter Prisk tundis huvi, millised on üsna trööstitus olukorras vanalinna arengusuunad. Smeljanski jutu järgi peaks siinsed ühendused ja liikumisvõimalused paranema, kui Keskväljaku ja Pika tänava arhitektuurivõistluse võidutöö ellu viiakse. Abilinnapea leidis, et ehk kaubanduse koht polegi vanalinnas ja selle asemel võiks seal olla pigem meelelahutuslikku tegevust pakkuvad ärid.

Kui uues üldplaneeringus on põhjalikult käsitletud kesklinna ja randa, siis linnavolinik Kalev Kaljuste tahtis teada, milline sõnum saadetakse Ülejõe inimestele.

Abilinnapea jutu järgi peaks Ülejõel paranema kergliiklusteede ja muude sääraste ühenduste olukord. Samuti on sadamaala märgitud planeeringus arengualana, mis loob sellele kohale uusi võimalusi.

Üldplaneeringus on olulisel kohal ühendused lennujaama, sadama ja tulevase Rail Balticu raudteejaamaga. Kui uus sild valmib, muutub mitmel pool kesklinnas liikluskorraldus.

Pärnu linnaarhitekt Henri Eessalu märkis uut planeeringut tutvustavas arvamusloos, et üldplaneeringu kehtestamisega kaob hulk bürokraatiat ja elanikele muutub linnaplaneerimine senisest palju selgemaks.

Planeeringu üks eesmärke on linnakeskuse positsiooni taastamine köitva äri-, elu- ja investeerimiskohana. Samuti antakse võimalus kavandada siia üle kaheksakorruselisi maju. Kohe kõrghooneid siiski püstitada ei lubata ja neid saab ehitada pärast seda, kui koostatud on detailplaneering, kus on arvestatud rea lisatingimustega.

Üldplaneeringus on arengualasid 14: kesklinnas reisisadamast uue silla ümbruseni, Rääma eri piirkondades, Vana-Pärnus, Mais, Tammistes, vana haigla ja kunagise Viisnurga territooriumil, raudteejaama ümbruses ja mitmel pool mujal. Need on linnaruumi osad, mis eristuvad ümbritsevast keskkonnast ja mille puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused.

Arengualadega on kaetud pea kogu kesklinnapoolne jõeäär. Üldplaneeringusse on lisatud vajadus koostada Pärnu jõe paremkalda ruumilise terviklahenduse väljatöötamiseks kontseptsioon, millega jõgi ja kaldaalad Siimu sillast Niidupargini seotakse ühtseks toimivaks ja atraktiivseks tervikuks.

Märksõnad
Tagasi üles