Pandeemia uuendas suvepealinna majutusasutuste klientuuri

Kristjan Lossmann
Copy
Pärnu Rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik tõdes, et siseturism aitab ettevõtet vee peal hoida, kuid välisturistideta ei suuda majutusasutus jätkusuutlikult toimida.
Pärnu Rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik tõdes, et siseturism aitab ettevõtet vee peal hoida, kuid välisturistideta ei suuda majutusasutus jätkusuutlikult toimida. Foto: Jüri Looring

Koroona-aasta on kahtlemata jätnud jälje meile kõigile: kellelgi ei jäänud muud üle kui püsida kodus, vältida kokkupuuteid kaasinimestega ja oodata, et olukord paraneks. Nüüd, kui käes on taas soe ja päikseline suvi, avatud on puhvetid ja lustiasutused, ongi ohutase rohelises ja linnas kuulda muidki keeli peale eesti keele.

Melu annab märku, et jälle on väliskülalised suvist Pärnut avastama tulnud. Kuna paljud riigid erinevalt Eestist on endiselt kas suletud või piiravad tugevasti oma kodanike reisimist, peaks järelikult varasemast erinema Pärnu külaliste hulk ja päritolugi.

Veel mõni aasta tagasi olid siinsed hotellid tulvil elu, tervitades turiste igalt poolt maa­ilmast, alustades põhjanaabritest ja lõpetades maailmaränduritega eksootilistest paikadest. Keegi ei osanud siis ette näha 2020. aasta märtsi sündmusi, mis tänini kõigi elu ühel või teisel moel mõjutavad. Hotellidki ei jäänud puutumata ja said piirangute tõttu ränga hoobi. Piirid olid kinni ja külalisi ei tulnud: paljud majutusettevõtted koondasid personali või sulgesid uksed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles