Suursaadiku juttu kuulasid gümnasistid hiirvaikselt

Abja-Paluojal sündinud, Tartu ülikooli lõpetanud, välisluureametis töötanud Kuusk andis Kiievis 11. septembril 2019 üle volikirja Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile ning kinnitas vestluses Eesti jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja terviklikkusele pärast seda, kui Venemaa Föderatsioon annekteeris 2014. aastal Krimmi ja idaalad. See toetus on eriti aktuaalne neil päevil, kui Ukraina võitleb oma vabaduse eest.

Kuusk tegi tagasivaate läinud kevadesse, mil Venemaa alustas pingete kruvimist, tuues Ukraina piiri äärde sõjatehnikat ja mehi, korraldas suurõppuse Zapad ning ameeriklased hoiatasid võimaliku sõjategevuse alguse eest.

”Siis hakkasime meiegi valmistuma, vaatasime saatkonnas üle plaani, mida teha eriolukorras, ja saatkonna liikmed pidid kodus valmis panema isikliku kaasahaaramise koti,” rääkis Kuusk. “Kui ütlesin kodus, et nüüd paneme igaüks elementaarsed asjad valmis, siis mul on neli tütart, kaks päris pisikesed, kaks teismelised, kellest üks hakkas nutma, sest see ehmatas ära, et pead pakkima asju millekski, mis ei ole reisile minek Kiievist Eestisse või kuskile mujale, vaid ikkagi ohuolukorraks.”

Läbi oli mõeldud autode kütusega varustamine, veetagavara ja muud momendid, kuid keegi ei uskunud, et Vene väed liiguvad ka Kiievi peale. Sõja puhkemise eel tegi Eesti president Alar Karis päevase visiidi Kiievisse ja kohtus Ukraina kolleegiga.

“Zelenskõi ongi nii muljetavaldav, nagu ta teleris paistab, olen temaga saanud korduvalt kokku, ta on ülihea tegelane haaramaks auditooriumi või vestluskaaslast ning tal on alati tehtud ülihea kodutöö, ta on motiveeritud, väärtused on paigas,” iseloomustas Kuusk presidenti, keda näeme teleuudistes oma rahvaga kõnelemas ning maailmale allaandmatust kinnitamas.

Mul on saatkonnast koduni üle kahe kilomeetri, paras jalutuskäigu maa, anti õhuhäire, varjusin keldripoodi, raudukse taga oli pere lastega, nad olid öö otsa seal olnud.

Kaimo Kuusk, ​

Eesti suursaadik Ukrainas

Parajasti siis, kui välisminister Eva-Maria Liimets oli saabunud Kiievisse, et kohtuda seal Balti kolleegidega ning lennata nendega Harkivisse, anti taas ohuhoiatus. Neljapäeva, 24. veebruari hommikul ärkasid kiievlased tiibrakettide plahvatuste peale. Minister ja osa saatkonna töötajaid asusid autodega teele, reis kestis sõidukitest umbes maanteel tunde.

“Mul on saatkonnast koduni üle kahe kilomeetri, paras jalutuskäigu maa, anti õhuhäire, varjusin keldripoodi, raudukse taga oli pere lastega, nad olid öö otsa seal olnud. Nendega varjendis olla, samal ajal kui sireen käib ja kuuled kaugel plahvatusi, on tunne, mida piltide või juttude kaudu kätte ei saa, ja loodame, et te kunagi ei saagi seda tunnet tundma,” nentis Kuusk, kelle sõnutsi sööb sõda linnast värvid ära, pilt muutub mustvalgeks.

Kuusk kinnitas Eesti diplomaatia põhimõtet “ei kunagi enam üksi” ning rõhutas koostöö tähtsust.

Kuulajaid huvitas suursaadiku arvamus Vene–Ukraina läbirääkimiste õnnestumisest, sanktsioonide mõjust, Ukraina Euroopa Liidu liikmeks võtmisest ning sõja lõppemisest, millele pole ühest vastust, sest agressori vastu aitab ainult jõud.

Koidula gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo kinkis esinejale kooli embleemiga koti šokolaadi ja tassiga ning teel Tallinnast Poola kiirustav, Pärnus õpilastele esinemiseks napi tunni leidnud suursaadik jõudis vastata ajalehe küsimusele Eesti vabatahtlike panusest ukrainlaste heaks.

“See on väga oluline, annetuste summa ületab kümmet miljonit eurot, riigi osa moodustab sellest kümnendiku ja see abi võetakse Ukrainas väga soojalt vastu, inimesed teavad hästi, kust see abi tuleb,” ütles Kuusk. “Nad pöörduvad meie poole oblast oblasti haaval ja välisministeeriumi humanitaarabi staap tegeleb juba iga konkreetse palvega ja minu tiim – saatkonna tiim, osa jäi veel Tallinna, sealhulgas ukrainlasi – aitab hoida kontakte, kes kuhu saadetisele vastu tuleb. Aga oluline on ka vabatahtlike abi Eestisse jõudnutele, seda on Ukraina juhtkond meediaski kajastanud ja tänanud sõjapõgenikke vastu võtnud riike, sest need inimesed tulevadki päriselt sõja eest ära.”

Suursaadik Kuusk luges mobiilist ette president Toomas Henrik Ilvese tänusõnumi Pärnu vastuvõtukeskuse töötajatele, kes suhtuvad tema Ukrainast põgenenud tuttavate sõnutsi kõigisse väga soojalt ja südamlikult.