Netikelm pettis pärnumaalaselt välja suure rahasumma
/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
28. aprill 2022, 14:58
Teisipäeval teatati politseile, et Pärnumaal elav naine registreeris ennast Facebookis lehele, kus talle loodi ettekujutus, et pärast sel lehel enda andmete sisestamist loosib Swedbank välja sõiduauto.
Pärast andmete sisestamist ja registreerimist helistas naise telefonil vene keelt rääkiv mees, kes andis teada, et naisel on pangas kiirlaenufirma krediit ja laenust keeldumiseks peab ta sisestama saadetud kontrollkoodidele oma Smart-ID koodid. Seda naine tegigi.
Selle tulemusena laekus naisele 5900 euro suurune laen, millest 5820 kanti tema kontolt edasi ühe ettevõtte arveldusarvele. Samuti kanti samale arvele naise kontolt veel 850 eurot. Kokku tekitati talle varalist kahju 6750 eurot.
Pärnu politseijaoskonna uurija Mari Tetsmanni sõnutsi on niisuguste petuskeemide puhul kõige keerulisem see, et kelmid esinevad üliveenvalt ja panevad väga teadlikudki inimesed enda kasuks infot väljastama. “Kõige olulisem on mitte sisestada oma Smart- või Mobiil-ID koode kellegi teise palvel, nende koodidega kinnitab inimene tehingu ja siis on seda sageli väga keeruline tagasi pöörata,” selgitas Tetsmann.
Koode sisestades tuleb inimesel veenduda, et ta saab täpselt aru, millise tehingu kinnitamiseks ta koodi kasutab.
Kui kõne käigus palutakse edastada isiklikke andmeid või sisestada Smart-ID või Mobiil-ID koode, tuleks võtta mõtlemisaega. “Lõpetage kõne ja paluge tagasi helistada, et saaksite uurida helistaja tausta,” ütles Tetsmann ja tuletas meelde, et tundmatu inimesega ei tasu sõlmida ühtegi lepingut.
Kui kahtlustate pettust ja avastate oma pangakontol kahtlase rahaliikumise, tuleks ühendust võtta panga või teenusepakkujaga, et võimalusel tehing tagasi pöörata. “Kui olete saanud kahju, pöörduge kindlasti politsei poole,” soovitas Tetsmann.
Peale 26. aprillil toime pandud netikelmuse alustati eile kriminaalmenetlust selles, et aprilli alguses suhtles Pärnumaal elav naine sotsiaalmeedias isikuga, kellelt soovis saada laenu. Naisele loodi ettekujutus, et ta saab 1000 eurot laenu, ja ta andis oma isiku- ja kontoandmed ning tema kontolt tehti makseid eri kontodele ligemale 1200 euro eest.