/nginx/o/2022/06/10/14617321t1h1f10.jpg)
Baltimaade haridusasutuste juhtiva toitlustusettevõtte Baltic Restaurants tegevjuht Aaro Lode tutvustas toiduliidu tasakaalustatud toitumise konverentsil koolitoiduga rahulolu uuringu tulemusi ja avaldas arvamust, et koolitoidu riigihanke põhimõtted ja rahastus vajavad uuendamist.
Aina kasvava tarbijahinnaindeksi foonil kasvavad ootused koolitoidu kvaliteedi suhtes. “Aina rohkem oodatakse jahutatud liha, maheda ja kvaliteetsema tooraine kasutamist või portsjonliha pakkumist,” loetles Lode viimase aja koolitoidu suundumusi. Ta nimetas, et tootmiskulud üha kerkivad, kuna tõusevad kütuse ja energia hinnad ning kasvavad töötasud.
Lode sõnutsi on koolitoitlustaja praegu tugeva surve all, kuna koolitoidu maksumus on aastaid paigal seisnud. Koolitoit vajab tähelepanu ja selget tulevikuvisiooni. Riigihangete põhimõtteid tuleb uuendada ja koolitoidu pakkumist peab juhtima keskselt. Samuti vajab koolitoidu rahastamine pidevat ülevaatamist või indekseerimist.
- Makaronid/pastaroad
- Borš
- Kanaroad
- Pikkpoiss
- Fikadellisupp
- Kanakaste
- Kartuliroad
- Liharoad
- Plov
- Püreesupp
Andmed: Baltic Restaurants
„Usun, et eesmärk on saavutatav, aga ainult süsteemselt planeerides, kõiki pooli, sealhulgas põllumehi ja tootjaid kaasates,” lausus Lode.
Möödunud aasta koolitoiduga rahulolu uuringust selgus, et kuus protsenti koolilastest on taimetoitlased ja kaks protsenti veganid. Ülejäänud 92 protsenti ei ole kumbki. Pool õpilastest ütlesid, et kõige olulisem on toitev koolilõuna, ja kolmandik soovib, et toit oleks tervislik. Eestimaine päritolu oli tähtis 11 protsendile õppuritest.
Kolmandikule õpilastele meeldiks, kui koolimenüüs oleks rohkem puuvilju, ja niisama paljud eelistaksid süüa rohkem magustoitu. Viiendik sooviks näha laual senisest rohkem värskeid salateid.
Andmed: Baltic Restaurants
:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)