Päästeraamatute autor loob toetusfondi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paarkümmend aastat päästjana töötanud suure pere isa Antti Lääts asutab kirjatööga teenitud eurodega laste toetusfondi.
Paarkümmend aastat päästjana töötanud suure pere isa Antti Lääts asutab kirjatööga teenitud eurodega laste toetusfondi. Foto: Urmas Luik

Eesti esimese päästjate elukutset tutvustava õpperaamatu autor Antti Lääts kirjutas teisegi samateemalise teose ja paigutas honorari Sihtasutuse Päästeala Laste Toetusfond loomisesse.

“Asutatava fondiga tahan toetada päästeala ja päästesündmustega kokku puutunud ja kokku puutuvaid lapsi ehk siis lapsi, kes on üle elanud tulekahju või mõne muu õnnetuse,” räägib Pärnu päästekomando päästja Antti Lääts, kes on viie lapse isa ja pärit suurest perest.

Kodanikualgatuse korras loodava sihtasutuse vormistamise rahana kasutas Lääts oma teise raamatu “Päästjad – tänapäeva rüütlid” autorihonorari. Tema esimest raamatut, tunamullu ilmunud 222-leheküljelist “Meie, päästjad”, pole mõtet enam raamatupoodidest otsida, selle tiraa˛ on müüdud.

Kutseline tuletõrjuja

Mõlema raamatu sihtrühm on põhikoolilapsed. Aga täiskasvanudki leiavad neist huvitavat teavet nii päästetöö korralduse, varustuse, eraldus- ja aumärkide kui ajaloo kohta. Vetelpääste, rannavalve ja demineerimise peatükid on kirjutanud oma ala tundja Eimar Täht.

Mulgimaalt külakohast pärit Antti läks Viljandi tuletõrjesse tööle 19aastasena, kooli kõrvalt. Ta oli juba lasteaias käies teadnud, et tahab saada tuletõrjujaks. Kuid punane kukk ei pelga tiibu lehvitada ka kutselise päästja kodus. Enda kogemustest teab ta, mis tunne on seista maani maha põlenud vanematekodu suitseval ahervaremel ja kuidas ühel ööl võib hävida endagi kodu, mis asub teise perega sama katuse all.

“Kui su oma kodu ära põleb, on see äraütlemata karm variant. See on väga valus. Sa näed vaeva, ehitad, sul on kodused ootused ja ühekorraga pole enam midagi. See paneb inimesed väga raskesse seisu. Ma arvan, et ma mõistan neid inimesi, kellele ma tulekahju korral appi lähen, nüüd tunduvalt paremini,” arutleb Antti Lääts aastataguses Eesti Ekspressi usutluses “Saatuslik hetk: Pärnu Nublu”.

Antti andis endale lubaduse, et ei osta enam kunagi kodu mitme pere peale. Nüüd taastab ta Pärnumaal Saarde vallas üht talukohta oma perele koduks.

Hariva sisuga raamatute kirjutamise kohta ütleb nende autor: ei ole päris nii, et istud ja kirjutad. Ja lisab endale omase eluterve huumoriga, et esiteks ei tahtnud ta rikkaks, vaid kuulsaks saada, ja teiseks polnud sellesisulist raamatut veel Eestis olemas. Nüüd on ja selle ala inimese kirjutatud.

Esimene raamat jõudis kaante vahele poolteiseaastase tööga ja on mõeldud eelkõige lastele. Sellest tuleneb lihtne ja arusaadav keelekasutus, hästi palju pilte ja illustratsioone. Esikteose eessõna on kirjutanud president Toomas Hendrik Ilves, kes 1978. aastal oli Ameerikas föderaalne metsatuletõrjuja.

 Kaitsepühaku nimega

Läätse sõnutsi tundub üldise suhtumise järgi, et tuletõrjest ja jalgpallist teavad kõik kõike, aga süvitsi ei minda ning riigi ees on tema ametivendadel vaid kohustused. Palgast on piinlikki rääkida. Selleks, et igakuulisi arveid maksta, keerab Antti vahetusevabadel päevadel bussirooli.

Sellepärast ongi helge teada, et paarkümmend aastat päästjana töötanud suure pere isa loob oma kirjatööga teenitud eurodega toetusfondi, mille vormistamine on läbinud ametiasutuste labürindid ja saab lähipäevil registrisse kantud.

“Päästeala laste toetusfondist me raha jagama ei hakka, vaid pakume lastele tegevust, näiteks toome nad mõnel kenal päeval argipäevast välja. Kui lastel on soovi, teeme põhjaliku ekskursiooni päästevaldkonda, läheme veekeskusesse, teatrisse, sööme,” kirjeldab fondi asutaja ettevõtmisega seatud sihte. “Kui on vähegi võimalik, tasume kas või ühe huviringi eest, kus laps saaks õppeaasta muretult käia, võimalusel kutsume lapsi igasuvisesse päästeala noortelaagrisse.”

Tähelepanu keskmes on päästjate ja päästeala töötajate lapsedki, kelle pered on sattunud majanduslikku kitsikusse või on kellelgi eriabi vajav kodune laps. Fond ei tee seejuures vahet, kas tegemist on kutselise või vabatahtliku päästjaga.

“Millegipärast ainult räägitakse laste olukorrast, aga keegi eriti sõnadest kaugemale ei jõua. Las see fond olla siis selline, mis laste heaks midagi konkreetset ära teeb. Täiskasvanud tahavad olla meeletult asjalikud ja enam ei osata olla lapsemeelsed, et lastest aru saada ja neid aidata,” arutleb ta.

Läinud aastal pälvis Antti Lääts parima Eesti päästeala vabatahtliku noorsootöö tegija rändauhinna. Tal on elupäästja medal ja arvukalt päästeameti tänukirju. Ja võimas punavalge päästeauto, mida varasesse keskikka jõudnud mees roolib, kannab tuletõrjujate kaitsepühaku Barbara nime.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles