Karin Veissmann: Direktor unistab elektronmuusikaklassist

Pärnu muusikakooli direktor Karin Veissmann. Foto: Henn Soodla

Jaanuarist juhib Pärnu muusikakooli Karin Veissmann, kes on samas koolis õpetaja ja üldsusele tuntud kui Endla koori, Pärnu filharmoonia juures tegutseva noortekoori ja lastekoori Pöial-Liisi dirigent

Muusikakoolis õpib 428 last, mis on kõigi aegade suurim arv. Õpetajaid on 53.

Karin Veissmann, kas on tõde, et kauane direktor Silvi Baradinskas nägi kooli õpetajate hulgast just teid oma mantlipärijana?

Pärnu muusikakooli direktor Karin Veissmann: Silvi nägi minus tõesti oma mantlipärijat. Aga ma ei usu, et soov mõjutas komisjoni, kes avalikul konkursil osalenud kandidaate vaagis. Kuna töötan edasi solfedžo- ja harmooniaõpetajana ja olen Pärnu linna kolme koori dirigent, arutasime kodus perega, kas pean koormusele vastu. Pere leidis, et see on huvitav väljakutse. Tundide arvu tuli muidugi vähendada. Valiku kasuks rääkis seegi, et kool on ühtne pere.

Muide, Silvi kinkis mulle nahkkaaned, mille vahel hoidis kõikide oma kõnede tekste. Et oleks järjepidevus ja mina neid kasutaks. Väga soe tunne oli.

Kuidas iseloomustate oma kooli?

Oma arenguetappidel on Pärnu muusikakool alati teistele eeskujuks olnud, mõnes osas ehk liialt novaatorlik: võeti vastu uued õppeprogrammid, kus igale lapsele kui isiksusele läheneti individuaalselt nii tundide arvu kui mängitavate lugude valikul. Meil on tava- ja süvaõpe. See tähendab, et võimaldame lastele, kes tahavad saada harrastusmuusikuks, mänguoskuse ja laia silmaringi. Neile lastele, kes aga tahavad siduda oma elu muusikaga, on süvaõpe. Edasiminejate protsent on suhteliselt kõrge: sel aastal tahab meilt edasi õppida näiteks neli last.

Nüüd hakkab meie novaatorlus juurduma mujalgi, kus nimetatakse seda huvi-, kus tavaõppeks. Rütmimuusika osakonna rajamisega oli Pärnu samuti novaatori rollis. Algul oli osakonna nimetus popdžäss-, nüüd juba neli aastat rütmimuusika. Hästi tore on, et Pärnu noored tajuvad: kui bändis mängida, peab olema akadeemiline haridus.

Sel aastal avanes popdžässiosakonnas lauluosakond. Usun, et lastel on väga huvitav, kuna õpitakse eri stiile, juurde muusikaajalugu ja nooditundmist. Muusikaline haridus on ju kompleks.

Muusikakoolil on ikka olnud õpilasorkestreid, avalikkuse ees esinevaid õpetajaidki. Kas endiselt?

Jaa. Tegutsevad keelpilli- ja puhkpilliorkester, viimasel on valmis plaadimaterjal ja iga hetk võib plaat välja tulla. Mis õpetajatesse puutub, siis igal aastal toimub õpetajate kontsert, esinevad kvartetid, triod või solistid. Minu visioon muusikakooli õpetajast ongi kui interpreedist-pedagoogist. Ja neid meil on.

Millest unistab vastne direktor?

Tulevikus tahaks avada klassikalise laulu eriala. Ammu on valmis ja avamise ootel elektronmuusikaklass, kus olemas kõik ühendused, ka õpetaja, puuduvad vaid arvutid. Unistan pärimusmuusika rakendamisest, kuid pedagoogi leidmine kohapealt võib raske olla ja pilk tuleks Tallinna poole pöörata. Pärimusmuusika baasil on hea alustada instrumentalistide improviseerimisoskuse harjutamisega.

Ja järgmisel aastal, kui muusikakool saab 65, käivitame Pärnu raekojas kontserdisarja, tutvustamaks end linnarahvale.

Milline on kõige lähem mure?

Kui ma teist päeva tööle tulin, ütles üles niisutussüsteem. Sai tellitud uued osad ja nüüd peaks süsteem taas tööle hakkama. Pillid kuivasid katki, tšellod ja viiulid pragunesid. Klaverisaatja Olev Sööt käis veenõudesse pudelist vett valamas, et niiskust oleks. Lähim mure ongi niisutussüsteemi töölesaamine.