Taskuhääling ⟩ Kristina Kallas: Läänerannas tehti hästi kiiresti hästi valusad otsused

Haridusminister Kristina Kallas ei pea Lääneranna vallavolikogu otsust õigeks, aga riik ei saa seda jõuga muuta. Foto: Urmas Luik

Läinud reedel külastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Lääneranna vallas Metsküla ja Virtsu kooli, kohtus vallajuhtidega ja väisas Lihula gümnaasiumi. Vastne minister ei pea õigeks vallavolikogu rutakat otsust sulgeda korraga kaks kooli ja kärpida kolme, nentides samal ajal, et üheksaklassilisi kodulähedasi koole pidada pole mõistlik.

​

Praeguseks on kõigi viie ümberkorraldamisega pihta saanud kooli lapsevanemad volikogu otsuse kohtus vaidlustanud. Kohus andis esialgse õiguskaitse Metsküla ja Lõpe koolile, mis muidu oleks sügisest uksed sulgenud, ja üheksaklassilisele Virtsu koolile, mis tulevast õppeaastast pidanuks jätkama neljaklassilisena.

Olete mitmel korral väljendanud, et ei pea Lääneranna valla otsust õigeks. Kas täna (läinud reedel) vallajuhtidega kohtudes õnnestus neid ümber veenda?

Vallajuhtidega kohtudes püüdsin neile öelda, et minu seisukoht on see, et need otsused ei ole head otsused Lääneranna valla enda jaoks, Lääneranna valla hariduse jaoks.

Ega mina saa neid otsuseid ümber teha. Need on ikkagi vallavalitsuse enda otsused. Aga tänasel vestlusel ma kõigepealt püüdsin aru saada Lääneranna valla positsioonist, kuidas nemad seda olukorda näevad. Ja siis arutada, milline on võimalus neid koole lahti hoida.

Ma täpsustan, et valitsuse seisukoht ja ka minu seisukoht on see, et üheksaklassilise täispõhikoolina ei ole enamikul koolidest tõenäosust püsima jääda. Valitsus on teinud selles koalitsioonis kokkuleppe, et kuueklassilisi koole peaks kodu lähedal hästi tihedalt olema. Me räägime ikkagi kuueklassiliste koolide võrgust üle Eesti ja see puudutab ka Lääneranna valda, et kuueklassilised koolid oleksid seal kodu lähedal võimalikult tihedalt.

Haridusminister Kristina Kallase kinnitusel riik Lääneranna vallavolikogu otsust tühistada ei saa. Foto: Urmas Luik

Riigil ei olegi võimalik vallavalitsuse otsusesse otseselt sekkuda?

Ei ole.

On võimalik soodustada ja mõjutada?

Nügida, toetada, rahaga toetada, käia kohtumas ja selgitada, kuidas riigi vaatekohast see otsus paistab. Aga õiguslikku võimalust seda pidurdada või kuidagi teistmoodi otsustada meil ei ole.

Mis mulje jäi, kas nügimine hakkab vilja kandma või jääb vald oma otsuse juurde?

Esialgu ei tundunud, et vallajuhid oleksid tundnud, et nad peaksid otsuse üle vaatama. Nende suurim mure on rahamure. Neil, ma saan aru, reaalselt ei olegi seda raha, et tegelikult neid koole üleval pidada.

Siis arutasime sedagi, et me ju praegu töötame välja uut kuueklassiliste koolide rahastusmudelit. Vallavalitsuse hinnang oli praegu, et see neid ei aita. Ma siiski loodan, et nad hoiavad oma meeled avatuna sellele, et saaksime võib-olla välja töötada sellise rahastusmudeli, mis neid aitaks. Et tuleks rahalisest kitsikusest välja. Ma saan vallavalitsusest aru selle koha pealt, et kui raha ei ole, ei olegi võimalik kooli pidada.

Kas riigil on võimalik Lääneranna vallale juba nüüd appi tulla? Kõik viis kooli, mida vallavolikogu otsuse järgi muutused tabaksid, on kohtusse pöördunud ja kolm on saanud esmase õiguskaitse. On tõenäoline, et vald on sunnitud neid sügisest senisel kujul edasi pidama.

Me täna sellest ei rääkinud ja mul ei ole tegelikult konkreetset plaani, kas meil on võimalik Lääneranna valda kuidagi rahaliselt aidata. Ma praegu püüdsingi endale pilti ette saada, milline on Lääneranna valla nägemus pikemalt nende koolivõrgu arengukavast.

Nemad jäid täna oma seisukoha juurde, et see otsus, mida nad on teinud koolivõrgu asjus, jääb kehtima, sest see ongi nende arvates pikas plaanis õige otsus. Minule tundub, et see ei ole pikas plaanis õige otsus. Eks siis tuleb võib-olla uuesti maha istuda, vaadata rahanumbritele otsa, sest ega mul olegi väga selget ettekujutust, milline see (valla, S. M.) rahaseis päriselt on. Ja siis mõelda, kas ja kes peaks siis tegelikult rahalise vastutuse võtma koolivõrgu pidamise eest.

Metsküla algkooli maja on nii väike, et 30 last ära ei mahutagi. Foto: Urmas Luik

Tänases (reedeses) Õhtulehes ütlesite, et “mingil hetkel võib avastada, et kümnemiljoniline investeering Lihula gümnaasiumi, mille pärast kõike seda kokku tõmmati, osutub korstnasse visatuks”. Selgitage, mis seos on koolide sulgemisel ja Lihula gümnaasiumi investeeringul?

Nendel kahel praegu omavahel seost ei ole. Mis ma silmas pidasin, on see, et kui sulgeda kodulähedased koolid, siis signaal lapsevanematele, kes praegu elavad nendes kogukondades, on ju tegelikult see, et siin lastega elamine on ebamugav. Ja lapsevanemad hakkavad jalgadega hääletama. Jalgadega hääletamine ei tähenda seda, et nad Virtsust või Metskülast kolivad Lihulasse. Nad kolivad lihtsalt vallast minema. See võib tähendada, et me tahame Lihulasse koondada koolivõrgu, aga see kuivab kokku, sest väikestest kohtadest on pered üldse vallast ära läinud. See oli minu sõnum.

Ma püüdsin ka vallajuhtidele selgitada, et teile praegu tundub, et teil on Lihula koolis üle 200 õpilase ja tahate koolivõrku kokku tõmmata, et õpilasi Lihula kooli veel juurde saada. Kaardi pealt vaadates ei ole vahemaad pikad, Lõpest on pool tundi bussiga sõita. Ma ei ole kindel, et lapsevanemad otsustavad sellise asja peale sõidutada lapsi Lihulasse või kolida Lihulasse. Nad võivad täiesti vabalt vallast ära kolida, Pärnumaa teistesse valdadesse. See võib tekitada olukorra, kus ka Lihula kool (õpilaste hulk, S. M.) hakkab tegelikult vähenema.

Enne märkisite, et riik on huvitatud ja toetab kuni kuueklassilisi maakoole. Mitu nendest Lääneranna koolidest on üheksaklassilised ja võitlevadki selle vastu, et nad ei muutuks justnimelt kuueklassiliseks. Selles mõttes siis ei ole riigi uutest plaanidest kasu?

Meie näeme koolivõrku ikkagi sellisena, et meil on kuueklassiline kodulähedane kool, sest seal töötavad valdavalt klassiõpetajad. Põhikooli kolmas aste ehk progümnaasiumi aste, kus on juba vaja mitut aineõpetajat, koondub ikkagi vallakeskustesse. Me ei pea mõistlikuks pidada selliseid üheksaklassilisi kodulähedasi koole.

Kallase sõnutsi pole kool ainult haridusasutust, vaid ka kogukonda motiveetirv koht. Foto: Urmas Luik

Mis mulje koolidest jäi, mida koolijuhid rääkisid?

Metsküla kool on minu arust väga eriline. Sellepärast, et see on väga tugev kogukonnakool. See ei koonda ainult Metsküla külas elavaid lapsi, vaid ta on piirkonnas omal moel tõmbekeskus. Mure on, et see ei saa väga palju kasvada, sest koolimaja on imeväike, mahutab 25 last. Ei mahutaks võib-olla 30 ära.

Aga Metsküla on tugev kogukonnakool. Sellise koolis sulgemine teeb kogukonna väga katki. Ma arvan, et valla jaoks on sellel väga tugev negatiivne tagajärg. Toob küll rahalise kokkuhoiu, aga ka katkiseks tehtud kogukonna. See tähendab, et kogukonna vaim, et kohapeal midagi teha, arendada, pühenduda paigale, väheneb märgatavalt.

Kool ei ole ainult haridust andev asutus, kool on ka kogukonda motiveeriv ja võimestav koht. Kui kool ära kaob, siis kogukonna enda motivatsioon kogukonnas toimetada väheneb märkimisväärselt. Seda on kõik teadusuuringud näidanud. Selle tulemus on paratamatult kogukonna hääbumine. Metsküla kool on selles mõttes väga eriline.

Virtsus, kus käisin, on sama. Võitlevad ju lapsevanemad, et nende lapsed saaksid kodulähedases kooli käia. See teeb kindlasti kogukonnale haiget ja vähendab kogukonna motivatsiooni Virtsus olla ja Virtsu kogukonda panustada.

Olukord on üsnagi segane, kui sügisest koolid ikkagi senisel kujul jätkavad, kas neil õpetajaid jätkub? Kas õpetajad ei ole jooksu pannud selle segaduse peale?

Seda mulle ei väidetud. Eks segadust tõesti on. On mõni lapsevanem, kes on oma esimese klassi avalduse tagasi võtnud. Lihtsalt seetõttu, et on tekkinud segadus, mis koolist üldse tulevikus saab. Õpetajate kohta ei ole kuulnud, et oleks probleeme.

Millise hinnangu annate väga kiirele protsessile? Kas hariduse üle saab üldse nii kiiresti otsustada?

Lääneranna vallaga on selline asi, et ühelt poolt pole mitukümmend aastat mitte midagi otsustatud. See on ka väga halb, kui sa tegelikult ei juhi koolivõrku ega otsustusprotsessi. Siis jõuad varem või hiljem sellisesse kriitilisse punkti, nagu nüüd Lääneranna vald. Siis tehti hästi kiiresti, hästi lühidalt, hästi valusad otsused.

Igapidi on see olnud halb. Ühelt poolt see, et aastakümneid ei ole tegelikult õigeid otsuseid tehtud. Teiselt poolt, kui tehti otsused, siis tehti liiga kiiresti, kogukondi ära kuulamata, selgitamata, analüüsimata. Analüüsiti tegelikult ju ainult majandusnumbreid. Ega ju analüüsitud hariduse sisu poolt pikemas vaates. Muidugi ei ole see hea praktika. Mis ma oskan siin öelda, ega seda ju takka kiita ei saa.

Järelm on see, et rahaline kokkuhoid vallale tuleb. Aga kas vald sellest päriselt võidab, ma ei ole kindel. Ma arvan, et vald on väga palju kaotanud, juba sellest kaklusest endast väga palju kaotanud. Ja ka haridusvõrk ise pikas perspektiivis sellest ei võida.

Haridusministri hinnangul on vald juba vaidlusest palju kaotanud. Foto: Urmas Luik

Praegu võib jääda mulje, et pinge on koondunud Lääneranna valda, et mujal nagu ei olegi probleeme. Aga mujal on koolid juba varem suletud, polegi enam väikseid koole.

Lääneranna valda on neid tõesti jäänud ja need on üheksaklassilised. Seitsmes-üheksas klass on ikkagi juba päris tugevad aineõpetuse klassid. Ma saan aru, et ei leia õpetajaid ja koolimajad on liiga suured, on suur kulu. Kõik need otsused oleks pidanud märksa varem ära tegema. Oleks kulusid vähemaks saanud, oleks saanud õiged investeeringud õigel ajal ära teha, koolimajad optimaalseks ehitada. Oleks saanud täna võib-olla nende kuueklassiliste koolidega väga hästi edasi toimetada.

Aga meil on teisigi valdasid kogu Eestis, kus neid probleeme ikkagi on. Viljandimaal, Kagu-Eestis, kus koolivõrgu otsused on valusad ja kus ei ole kaua aega otsuseid tehtud. Haldusreformi ajal tehti mingid kokkulepped, millega otsustati, et ei puututa koolivõrku.

Mis nüüd edasi saab? Kas haridusministeerium saaks mingi kindla abi lubadusega pakkuda Lääneranna vallale tuge? Vallavanem ja volikogu esimees on põhjendanud kiiret otsust, et nad ei saa toetuda koalitsioonileppes kirjapandule, kuna see on vähe konkreetne.

Esiteks, koalitsioonilepe tuli palju hiljem, kui nemad juba koolivõrgu otsuse tegid. Need ei ole omavahel seotud, sest nende otsus tuli teha varem, kui meie koalitsioonileppes midagi kokku leppisime.

Mul ei ole võimalik praegu mitte ühtegi rahalubadust mitte kellelegi välja käia. Ainuke lubadus on see, et me töötame välja rahastusmudeli kuueklassiliste koolide jaoks. Siis peame koos vallaga maha istuma ja vaatama, kuidas see rahastusmudel selle valla koolivõrku toetab.