Rail Balticu mõjude heastamiseks hakatakse taastama metsise elupaiku

Metsise elupaikade asustus on kõikjal langenud. Foto: Andrus Eesmaa

Rail Balticu projekt toob ühe keskkonnamõjude kompenseeriva meetmena kaasa metsise elupaikade taastamise. Koostöös riigimetsa majandamise keskusega (RMK) korraldatud elupaikade taastamise esimeste alade projekteerimishanke võitis AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi. Eeldatavasti läheb taastamiseks kahe aasta pärast.

Aastatel 2018–2021 tegi Eesti ornitoloogiaühing Rail Baltic Estonia tellimusel ulatusliku uurimuse Lõuna-Pärnumaa metsiste asurkonna kohta eesmärgiga koguda andmeid, mis aitaksid juba enne Rail Balticu ehitamist leevendada survet looduskaitsealuse linnuliigi elupaikadele ja neid ka taastada. Kolme aasta jooksul ligemale 10 000 hektaril korraldatud uurimistöö andis parema pildi, kus asuvad Lõuna-Pärnumaa metsise elu- ja mängupaigad, kuidas toimub lindude liikumine, mis neid juba praegu mõjutab ja kuidas uue raudtee tulek võib mõjutada.

“Oleme viimaks jõudnud esimese projekteerimislepinguni, mille tulemusel saame seejärel liikuda edasi metsise elupaikade taastamisega. On oluline, et piirkonnas, kus paikneb hinnanguliselt kaks protsenti Eesti metsiste asurkonnast, arvestataks selle teise kategooria kaitsealuse liigiga juba enne raudtee projekteerimist ja ehitamist,” sõnas Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Kärt Mae. “Tegu on esimeste n-ö hüppelaua aladega metsise sidususe tagamiseks metsise eri asurkondade vahel. On tõenäoline, et taastamistöid tuleb teha teisteski piirkonna hüppelaua alades, kuid täpsem vajadus ja maht selgub mõjuhindamiste käigus,” lisas Mae. 

Metsise elukeskkonna parandamiseks ette nähtud töödeni jõutakse pärast projekteerimisprotsessi lõppu. Alad paiknevad riigimaal ning riigimaal teeb looduskaitsetöid RMK. 

Tegemist on esimeste n-ö hüppelaua aladega metsise sidususe tagamiseks  metsise eri asurkondade vahel.

Kärt Mae, ​Rail Baltic Estonia keskkonnajuht

“Projekteerimine annab meile täpse ülevaate alal asuvate kraavide seisukorrast ja kindluse, et kraavide sulgemine parandab veerežiimi planeeritud ulatuses. Märgala taastamise eesmärk on parandada metsise elupaikade seisundit, et metsised suudaksid paremini kohaneda raudtee rajamisega kaasneva häiringuga ja neil oleks piisavalt sobivat ruumi elada ja mängida,” lausus RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv.

RMK sõlmis projekteerimislepingu aktsiaseltsi Projekteerimisbüroo Maa ja Veega kahe metsise püsielupaiga taastamiseks Pärnu maakonnas. Lepingu maksumus on 41 224 eurot. 

Nii Saarde vallas asuvas Lodja metsise püsielupaigas kui ka Häädemeeste vallas asuvas Nepste metsise püsielupaigas on loodusliku veerežiimi taastamise projektide eesmärk leevendada ja hüvitada Rail Balticu kiirraudtee rajamisega Edela-Pärnumaal metsisele avalduvaid negatiivseid mõjusid selliselt, et säiliks metsise Luitemaa–Laiksaare alamasurkonna soodne looduskaitseline seisund. Selle saavutamiseks on vaja mõlemas paigas looduslik veerežiim taastada.

Saarde vallas asuv objekt paikneb riigimaal ja selle pindala on 213 hektarit, objekti kraavivõrgu pikkus on 17,5 kilomeetrit. Häädemeeste vallas asuv objekt paikneb riigimaal ja selle pindala on 137 hektarit, objekti kraavivõrgu pikkus on 9,5 kilomeetrit. 

Pärast projekteerimistöid, mis lõpetatakse 2024. aastal, alustatakse eelduslikult 2025. aastal elupaikade taastamistöödega.

Metsise elupaikade asustus on kõikjal langenud. Kui 2004. aastal hinnati metsisekukkede arvukuseks Lõuna-Pärnumaal 45–60 isendit, siis viimaste loenduste järgi mängib uuritud alal 30 isaslindu. Eestis tervikuna on hinnanguliselt 1300 metsisekukke. Just isaslindude arvukus annab lihtsa indikatsiooni asurkonna elujõulisuse kohta. Peamine metsiste elupaikade kaduvuse põhjus on suurenenud inimtegevus, näiteks metsaraie ja metsakuivendused. Samuti vähendab metsise arvukust kisklus.

Metsise elupaikade taastamistöid rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa ühendamise rahastust.