:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2023/07/19/15465662t1h7eb2.jpg)
Eile ennelõunal sai Häädemeeste vallas Treimani külas majja löönud äikese tõttu vigastada akna lähedal olnud laps. Pärnu Postimees uuris keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna sünoptikult Kairo Kiitsakult, mida tuleks äikese korral teha ja kuidas käituda.
Kiitsaku sõnutsi ei tohiks äikese ajal varjuda üksikute puude, metallmastide ega -aedade lähedale, sest välgutabamuse võimalus on seal suurem. “Välgulöögi ohu mõttes võib lagendikul üksiku kõrge puu all seismine kujutada suuremat ohtu kui puuderohkes metsas või pargis liikumine,” lausus ta.
Kui viibida äikese lähenedes vees või veekogul, tuleks kohe kaldale tulla, sest vesi on hea elektrijuht ja tõmbab välku ligi. Võimalusel tuleb varjuda kuhugi siseruumidesse ning sulgeda aknad ja uksed. “Auto on äikese ajal turvaline koht, kuhu minna, ükskõik, kas seistes või liigeldes,” andis Kiitsak soovituse. Ta lisas, et välgutabamuse korral liigub laeng auto välispinnalt läbi märgade rehvide maapinda ja masinas sees pole midagi tunda.
Auto on äikese ajal turvaline koht, kuhu minna, ükskõik, kas seistes või liigeldes.
Kairo Kiitsak, keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna sünoptik
Kui tõesti pole võimalik äikese kätte jäädes kuskile varjuda, tuleks hoiduda võimalikult maad ligi, näiteks minna kuhugi lohku, kraavi. Kõige turvalisem on kükitada, käed tuleks hoida ümber põlvede ja pea võimalikult madalal. Toetuma peaks päkkadele, hoides kannad võimalusel maapinnast veidi kõrgemal ja külgepidi koos. “See on tunduvalt ohutum kui seismine, kuna teeb inimese madalamaks, vähendades nii otsese välgutabamuse ohtu,” selgitas Kiitsak. Ta täpsustas, et samal ajal on see palju ohutum kui maas lamamine, kuna kontaktpind maaga on märgatavalt väiksem.
Välgud võivad olla nii pilvesisesed või pilv-maa tüüpi.
/nginx/o/2023/07/19/15465661t1hcceb.jpg)
Seejuures toimub umbes kolm neljandikku kõigist välgulöökidest pilvedes ega kujuta seega ohtu maapinnal olevatele objektidele. Väiksem osakaal on pilv-maa välkudel, mis algavad pilvedest, ent ulatuvad maapinnani. “Just seda tüüpi välgud tabavad maapinnal olevaid objekte, tekitades purustusi ja tulekahjusid ning ohustades inimesi ja loomi,” selgitas sünoptik.
Osa välke tabab maapinda ka väljaspool pilvealust vihmasajupiirkonda, kus inimesed neid oodata ega karta ei oska. Mõnikord lööb välk koguni kilomeetreid äikesepilvest eemale, kus võib samal ajal paista päike – välk selgest taevast. “Seega peab alati väga ettevaatlik olema, kui äikesepilv on lähenemas,” ütles Kiitsak.
