Pildid Pärnust leitud üllatuskülalised ärkasid muuseumis uuele elule

Copy
Loodusmuuseumi liblikauurija Aare Lindt kohtas 2016. aastal Pärnus Papiniidu kandis nurmikusilmikut, keda ta ei osanud sellisest kohast leida.
Loodusmuuseumi liblikauurija Aare Lindt kohtas 2016. aastal Pärnus Papiniidu kandis nurmikusilmikut, keda ta ei osanud sellisest kohast leida. Foto: Eesti Loodusmuuseum

Loodusuurijad on viimastel aastatel leidnud Pärnust koerlibliklasi ja mereelukaid, kelle kohtamist linnalooduses saab pidada üllatavaks.

Mitu viimasel kümnel aastal Pärnu kandis ennast näole andnud tegelast on leidnud koha Eesti loodusmuuseumi kollektsioonis ja välja pandud vast avatud, linnalooduse mitmekesisusest jutustaval näitusel.

Loodusmuuseumi liblikauurija Aare Lindt on kogunud Pärnust kolm silmikuliiki ja kuldtiiva.

Kui Lindt 2016. aastal Papiniidu kandis raudtee äärest jäätmaalt liblikaid kogus, leidis ta seal nõmmesilmiku, kollaka aasasilmiku ja kõige suurema üllatajana nurmikusilmiku, keda ei osanud sellisest kohast leida. “See on märk, et hooletusse jäetud jäätmaadest on linna elurikkusele kasu,” tõdes ta.

Veel leidis liblikauurija samast pruun-kuldtiiva, kes rändas lõuna poolt Eestisse alles umbes 30 aastat tagasi ja on nüüd juba tublisti Eestis levinud.

“See, et lõunapoolsed liigid meile levivad, on putukate seas viimasel ajal üsna tavaline,“ seletas Lindt.

Kui liblikad on levinud omal käel, inimese abita, siis Pärnu rannikult leiab liike, kelle siia levimisele on kaasa aidanud inimese käsi. Võõrliike on Eesti vetes omajagu, aga mõni liik neist on senini arvukas ainult Pärnu lahes, mistõttu on nad saanud mingis mõttes Pärnu lahte iseloomustavateks liikideks.

Tagasi üles