Pärnakad eelistavad odavat ja värsket Eesti sealiha

Rehtla talu lihapoes käib palju püsikliente, pildil teenindab Janika Nurmsalu. Foto: Ants Liigus

Pärnu turul ja väikekauplustes kaubeldakse põhiliselt Viljandi- ja Valgamaal toodetud värske lihaga, suurkauplustes Rakvere, Saaremaa ja Atria lihakombinaadi toodetega.

Müüjad kinnitavad, et nende kliendid eelistavad eestimaist ja võimalikult värsket kaupa.

Pärnu kõige suurem lihavalik on arvatavasti Vanal turul, kus värske lihaga kaupleb viis letti, seevastu lamba- ja küülikuliha leiab pigem suurtest poekettidest.

Suurpoodides suurtootjate kaup

Pärnu Rimi lihaletis on Rimi Eesti Food ASi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lilleoja väitel esindatud peamiselt kodumaine liha, pakendatud liha hulgas on nii välis- kui eestimaine kaup.

Liha pärineb põhiliselt Atria ja Saaremaa lihatööstusest ning Rakvere lihakombinaadist. Tavapärase sea- ja veiseliha kõrval müüakse lamba-, vasika- ja küülikuliha.

“Pärnu Rimi populaarsemad tooted on kodune hakkliha ja abaliha Atrialt ning Saaremaa lihatööstuse peekoniviilud, kampaaniate ajal kaelakarbonaad,” kommenteeris Lilleoja Pärnu ostjate eelistusi.

Maxima kaupleb Pärnus peamiselt Rakvere lihatööstusest pärit lihaga. Maxima Eesti OÜ avalike suhete juhi Erkki Erilaiu teatel on enim müüdavate lihatoodete seas Maxima XXX hüpermarketis praegu kondita ja kamaraga seapraad ja eri hakkliha – kõik Rakvere lihatööstusest.

Tihti leiab hüpermarketist lamba- ja küülikulihagi, viiamsena nimetatut tavaliselt sooduskampaaniate raames.

Talukaubal oma klientuur

OÜ Rehtla Talu müüb Tallinna maanteel kunagise Vikero tehase majas asuvas kaupluses oma talu sealiha viiendat aastat. Talu asub Viljandimaal Pärsti vallas, ometi peavad omanikud kasulikuks enda toodangut just Pärnus turustada.

“Viljandimaal on lihatööstusi mitu ja tootjate vahel üsna suur konkurents, jõudsime elujärjega Pärnusse ja seni pole kahetsenud,” kommenteeris Jana Voll, kes perefirmas koos ema ja õega ametis. “Meie läbimüük pole masuga kahanenud, sest uue auto või mööbli võib ostmata jätta, aga süüa on ju ikka vaja.”

Rehtla loomaliha pärineb Viljandimaalt Arvo Rohtla tapamajast. Lihapoe ühed nõutumad tooted on samuti Viljandimaal tehtud suitsuvorstid-singid.

Kaupa tuuakse kord–paar nädalas, hakkliha ja praetükid lõigatakse-hakitakse valmis kohapeal. Suurem läbimüük on müüjate andmeil oktoobrist detsembrini ja suvisel grillihooajal.

Rohkem ostetakse liha kuu alguses palga- ja pensionipäevade aegu, nõudlust mõjutavad isegi külmad ilmad, sest suured küttearved jätavad paljude inimeste menüüst peenemad vorstid ja praed välja.

Seda enam, et euro kergitas paraku ka liha hinda: kui krooniajal sai kilo hakkliha kätte 36–38 krooni eest, siis praegu maksab sama kaup 3.30–3.40 eurot ehk umbes 53 krooni kilo.

Muidugi pakutakse vahel suurkaupluste kampaaniate ajal veel odavamat hakkliha, aga Volli jutu järgi on ta kundedelt selle kvaliteedi kohta nii mõnigi kord pettunud kommentaare kuulnud.

Kui eestlane hindab rohkem sealiha, siis vene perenaised oskavad head sööki teha veiselihast, südamest, maksast ja sabastki. Populaarne müügiartikkel olevat soolaliha, eriti vanemate inimeste hulgas.

Odavus on oluline

Vanal turul ligi 20 aastat lihaga kaubelnud FIE Sirje Simm toob sea-, vasika- ja loomaliha paar–kolm korda nädalas Viljandimaalt Karulast. Ettetellimisel saab osta küülikuliha, mida toodetakse Karksi-Nuias. “Küllalt palju küsitakse veiseliha, sest seda pole alati suuremates poodides müügil,” rääkis Simm, lisades, et loomaliha hindki on krooniajaga võrreldes kõvasti tõusnud.

Sealiha hinda turul mõjutavad mõnevõrra suurkaupluste kampaaniad, kuid mitu müüjat kinnitas, et paljud ostjad eelistavad just turukaupa, kuna tahavad olla kindlad toidukraami eestimaises päritolus ja värskuses.

Nii Vanal kui Ülejõe turul müüb sealiha Extama Kaubandus OÜ. Nende tooraine tuleb Viljandi tapamajast, liha töödeldakse Vändras. Juhatuse liikme Tõnis Viili jutu järgi ostab rahvas kõige rohkem odavamat hakk- ja abaliha, kallite karbonaadide järele on nõudlus väike.

“Suurel turul on meie lett olnud seitse–kaheksa aastat,” rääkis Viil. “Püüame hinnad mõistlikud hoida ja klientuur on meil üsna kindlaks kujunenud.”

Lepa lihakarnis müüakse Valgamaal asuva Maks & Mooritsa tööstuse tooteid.

“Meile hakkab masu alles nüüd jõudma,” nentis müüja Kristel Kollamaa. “Rahval on raske aeg, isegi palga- ja pensionipäevade ajal tahetakse enamasti kõige odavamat kaupa.”

Kohalik lihatööstus kiratseb

Pärnumaa suuremad loomakasvatusettevõtted Vahenurme Agro OÜ ja Lõpe Agro OÜ müüvad elusloomi põhiliselt kindlatele lepingupartneritele ja kohalik lihatööstus peaaegu puudub.

Veterinaar- ja toiduameti tunnustatud lihakäitlemisettevõtete nimekirjas leiab sadakonna lihatootja ja tapamaja seast vaid kolm Pärnumaa asutust: OÜ Kvikker Trading Audrus, Salu tapamaja Halingas ja Karjamõisa OÜ Selja külas.

Karjamõisa OÜ tapamaja tegutses varem Uulu lähedal, praegu renditakse ruume Selja OÜ-lt. Loomad ostetakse kokku kohalikelt loomakasvatajatelt ja talunikelt.

Praegu toodab Karjamõisa OÜ vaid rümbaliha, kuid juba mais tehakse euroraha toel algust uue tootmishoone ehitusega Suigus, kus hakatakse valmistama tükilihagi.

„Sügiseks tahaks hoone valmis saada,” avaldas omanik Enn Kuslap. „Plaan on Pärnumaa lihatööstusele uuesti hing sisse puhuda. Praegu turustatakse meie toodang põhiliselt Tallinnas, väike osa Pärnus, aga tükiliha müüa on lihtsam ja loodetavasti saab siis ka Pärnus Pärnumaalt pärit liha rohkem osta.”