Galerii ⟩ Pärnus jäi 23. veebruari vastuvõtult kõlama oma ja hää

“Mu süda on Pärnus, ma sündisin siia,” lausus Rein Veidemann 23. veebruaril Pärnu kontserdimaja laval, kui oli äsja kätte saanud Pärnu linna vapimärgi. Ta nimetas pärnakate kommet tähistada vabariigi aastapäeva just 23. veebruaril, mil manifest siin ette loeti, Eesti tõeliseks sünnipäevaks.

Teine vastne vapimärgi kavaler Jüri Vlassov mõtiskles oma tänukõnes selle üle, mille eest ta ise oleks endale säärase aumärgi andnud. “Mille eest? Selles on küsimus. Ega ma teadnudki. Aga kaks asja, võib-olla, mille eest võiks anda. Teised ei tea, aga ma ise tean, et ma olen Pärnu patrioot ja olen tõesti esindanud Pärnut väga paljudes maailma kohtades. Vaat sellega ma lepiks,” rääkis ta.

Vlassovi kõnest ei puudunud naljanootki: “Umbes 50 aastat tagasi, oma esimeses intervjuus ütlesin, et ma olen sündinud Pärnus ega lähe siit iialgi ära, suren ka siin. Aga ära iial ütle “iial”. Elu viis mind päris pikkadeks aastateks Pärnust välja, maale. Mõtlesingi juba, et nii see on ja jääbki. Aga ühel päeval avastasin, et elan jälle Pärnu linnas. Kujutage ette: mina jätsin Pärnu maha, aga Pärnu linn otsis mu uuesti üles! Ja ma ei ela mitte niisama Pärnus, vaid Pärnu geograafilises keskpunktis Audru rannas Lindi külas.”