Keskmine brutopalk kasvas Pärnumaal aastaga 130 euro võrra

Pärnumaa keskmine brutopalk oli eelmise aasta viimasel kuul 1676 eurot. Foto: Peeter Kümmel

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk mullu viimases kvartalis Pärnumaal 1542 eurot, mis on 62 euro võrra rohkem kui eelmises kvartalis ja 134 euro võrra enam kui aasta tagasi samal ajal. Aastaga tõusis keskmine brutopalk meie maakonnas 9,5 protsendi võrra.

Eesti keskmine brutopalk oli mullu neljandas kvartalis 1904 eurot ja Pärnumaa oma jääb sellele 228 euroga alla. Aasta eest oli vahe 327 eurot.

Kõrgeim brutokuupalk oli eelmise aasta neljandas kvartalis Tallinnas (2215 eurot), Tartu maakonnas (1941 eurot) ja Harjumaal (1802 eurot), madalaim aga Valga (1408 eurot) ja Saare maakonnas (1449 eurot).

“Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Virumaal – 13 protsenti – ja Valga maakonnas, kus töötasud kerkisid 11,5 protsenti,” selgitas statistikaameti analüütik Liina Kuusik. Lisades, et aastane palgatõus jäi kõige tagasihoidlikumaks Lääne- ja Harjumaal, välja arvatud Tallinnas, kus kasv oli 8,1 protsenti.

Kuusiku sõnutsi oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis kõrgeim infos ja sides, finantside ja kindlustuse alal ning energeetikas, kus see oli vastavalt 3271, 2902 ja 2548 eurot.

Madalaimat brutokuupalka maksti aga majutuses ja toitlustuses (1193 eurot), muu teenindava tegevuse eest (1247 eurot) ja kinnisvara valdkonnas (1310 eurot).

Analüütik täpsustas, et enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduses, kus tõus oli 18,6 protsenti,

Mediaanpalk ehk näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt ühepalju töötajaid, oli 2023. aasta neljandas kvartalis Pärnumaal 1326 ja Eestis 1578 eurot.

Siinsete pankade ökonomistid prognoosivad, et palgakasv tänavu pidurdub.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla väitel palgakasv Eestis küll jätkub, kuid alanevas tempos.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku hinnangul aeglustub palgakasv sel aastal märkimisväärselt, sest nõudlus tööjõu järele on vähenenud ja ettevõtete majanduslik olukord kehvenenud.

Elmik märkis pressiteates, et tänavu kerkib keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi seitsme protsendi võrra.

“Müügitulu langus sunnib ettevõtteid tegevuskulusid koomale tõmbama. Eelmisel aastal vedas palgakasvu avalik sektor, kuid sel aastal peaks ka seal töötasude tõus pidurduma,” selgitas Elmik.

Elmiku jutu järgi on keskmise netopalga ostujõud endiselt seitse protsenti väiksem kui kaks ja pool aastat tagasi, kui hinnatõus erakordselt kiireks muutus. “Sel aastal kasvab keskmise netopalga ostujõud vaid kahe protsendi võrra, sest hinnatõus on endiselt üsna tugev. Ostujõud jõuab kiire inflatsiooni eelse tasemeni alles 2025. aasta algul, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt tulumaksuvaba palgaosa kasvu tõttu,” lisas ta.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnutsi ulatus möödunud aasta majanduslangus statistikaameti hinnangul küll kolme protsendini, kuid ulatuslikku töökohtade kadu ega tööpuuduse kasvu see kaasa ei toonud.

“Ka palgakasv oli hoogne ja ületas tarbijahindade kasvu. Võrreldes majandusaktiivsusega saabub tööturul languse põhi hilinemisega, mistõttu selle aasta alguses võime veel oodata töötuse suurenemist ja hõive kahanemist,” ütles Soosaar pressiteates.

Majanduslangusest hoolimata suurenesid 2023. aasta jooksul hoogsalt palgad ja keskmise palga ostujõud.

“Palgateenija vaatevinklist on taastuv ostujõud loomulikult hea uudis. Hinnakasvust aeglasem palgakasv kriisi alguses, mis lubas ettevõtetel kasumeid säilitada ja kasvatada, on tõenäoliselt  aidanud säilitada töökohti ja kiires palgakasvus kätkev surve kasumile omakorda suurendab töötuse kasvu riski eelseisvates kvartalites,” selgitas Soosaar.

Kuna tööturg taastub majandustõusu järel hilinemisega, on ökonomisti prognoosi järgi oodata, et tööhõive selle aasta alguses veel kahaneb ja tööpuudus kasvab. “Sellele viitavad jaanuari- ja veebruarikuised konjunktuuriinstituudi küsitluse tulemused, kus tööandjate hõiveootused ja tööjõupuuduse tunnetus püsisid endiselt allpool ajaloolist keskmist. Tööjõunõudluse tõusule ei viita ka uute töökuulutuste arv töötukassa andmebaasis, see on viimastel kuudel sarnanenud 2020. aastal nähtuga, mil tööturgu mõjutas koroonapandeemia. Arvestades aga, et statistikaameti andmetel on tööstustoodangu maht pidurdunud, jääb tööpuudus ilmselt edaspidigi mõõdukaks,” selgitas Soosaar.