:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
/nginx/o/2016/02/19/5064451t1hf430.jpg)
/nginx/o/2024/04/04/15982674t1h4839.jpg)
Õhuväe 1. eskadrilli kaks transpordilennukit paiknevad märtsist alates Pärnu lennuväljal. Põhjuseks Ämari lennuraja remont, mis kestab sügiseni.
Pärnu lennuväli on rajatud 1930. aastate lõpul, kui kaitsevägi võttis kavva kogu Eestit katva õhukaitsevõrgu loomise. Nõukogude okupatsiooni ajal, 1941. aastast saati paiknesid sellel sõjaväelennuväljal sõjalennukid. Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude vägede lahkumist jäi lennuväli hooletusse, kuid läbis 2021. aastal mahuka renoveerimise.
Ämari lennuraja remondi ajaks toodi suvepealinna kaks transpordilennukit M-28 ja nendega seotud personal. Ühe lennumasina kohta on kolm meeskonnaliiget, kellele lisandub seitse hooldustiimi liiget.
Õhuväe lennuüksuse 1. eskadrilli ülema Ahto Sternfeldi jutu järgi oli valikus mitu lennuvälja, mis on kõvakattega: Tartu, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tallinn. Viimasena nimetatule olnuks isegi kõige mugavam kolida, kuid seal ei jagunud õhuväe lennumasinatele ruumi. Suvepealinna kasuks rääkis mullu valminud angaar, mis pärast Hispaania odavlennufirma Volotea Airbus A320 hooldust oli vabaks jäänud.
Võimalus oli püstitada Kuressaarde või Kärdlasse ajutine angaar, mida andnuks küll kütta, kuid niiskust poleks sellest välja saanud. “Iga asi säilib kuivas paremini kui niiskes, olgu ta auto või lennuk,” selgitas eskadrilliülem. Saarte vastu kõneles praamiliikluski, mis on hõredam ja aeglasem kui maanteed mööda Pärnu vahet sõitmine.
/nginx/o/2024/04/04/15982676t1h5e8f.jpg)
M-28 on 19kohaline transpordilennuk, millega saab liigutada nii inimesi kui kaupa. Kunagi olid Pärnus AN-28, mis lendasid saarte vahet. M-28 on selle lennuki modifikatsioon: vahetatud on mootorid, elektrisüsteem ja tehtud kohandusi õhuväe vajaduste järgi. Siinse õhuväe kasutuses on need olnud viis aastat.
Kõnealuse lennumasina eelis on võimalus maanduda väikestel lennuplatsidel.
/nginx/o/2024/04/04/15982679t1h6ee5.jpg)
Seda tüüpi teraslinnuga on hea sõita lühemaid, kuni 1000kilomeetrisi vahemaid. Eesti õhuvägi kasutab neid ka patrull-lennukitena, et hoida silm peal maismaa- ja merepiiril. Lennuvahenditele on paigaldatud eri kaamerad. Nende ülesanne on toetada kaitseväe üksuste väljaõpet: vajadusel imiteerivad nad mõnd pommitajat või kontrollivad kaameratega maastikul olevate sõdurite maskeeritust.
Kui ilm vähegi lubab, käiakse lendamas iga päev. Lennule minnakse kolmekesi: kaks pilooti ja operaator, kes juhib kaamerate tööd.
Nagu filmis: diivan on siinsamas ja reageerid minuti või poolteisega.
Ahto Sternfeld, õhuväe lennuüksuse 1. eskadrilli ülem
/nginx/o/2024/04/04/15982678t1h5b4a.jpg)
Eskadrilliülem on väga rahul suvepealinna lennujaama tingimustega. Üks suuremaid eeliseid, mida varem ei osanud hinnatagi, on väikse lennuvälja mugavus. “Nagu filmis: diivan on siinsamas ja reageerid minuti või poolteisega,” selgitas ta. “Ämaris on hooned eraldi, pead autoga sõitma, jalgsi kilomeetrit ei lähe.”
Lennurada on Pärnus enamasti vaba, mistõttu vajadusel saab kiiresti õhku tõusta.
Kaks aastakümmet õhuväes töötanud Sternfeldi sõnutsi tuleb noori piloote peale küll, aga nad roteeruvad tihti. Eskadrilliülema hinnangul kulub selleks, et saada kaitseväe süsteemis võimekaks töötajaks, vähemalt viis aastat, kuid noored otsustavad seejärel enamasti end mujal proovile panna. Leidub neidki, kes pärast mõnda aega erasektoris naasevad õhuväkke. Ülema sõnutsi on see isegi kasulik, kuna säärased töötajad toovad kaasa uusi kogemusi. Sternfeld on isegi sama tee läbi käinud.
/nginx/o/2024/04/04/15982677t1h76e8.jpg)
Praegu suvepealinnas töötav Maria Kroon on õhuväe lennuüksuse 1. eskadrilli piloot olnud poolteist aastat. Tema sattus lennundusse pärast karjääripööret. Enne lennuakadeemiasse õppima asumist teenis ta leiba IT valdkonnas.
Ämari lennubaasi ülesanne on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina ja selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik. Et tagada 2010. aastast kasutuses lennuraja jätkuv ohutus ja vältida lennutegevuse ootamatut katkestust, tuleb lennuliiklusala katendeid ja tehnilisi kommunikatsioone plaaniliselt remontida.
Ämari lennuliiklusala remont kestab oktoobrini, selleks ajaks kolivad Balti õhuturbe hävitajad Lätti Lielvārde lennubaasi ja Ämaris maanduvad üksnes liitlaste helikopterid. Remondib KMG Infra ja tööd lähevad maksma veidi üle 22,5 miljoni euro.
Remondi järel naasevad NATO liitlaste ja Eesti lennuvahendid Ämarisse.
