Venemaa mõistku: NATO on juba Sakharthvelos

Thbilisis mälestati 9. aprillil 1989 Nõukogude vägede tapetud 20 rahumeelset meeleavaldajat. Kaks aastat hiljem samal päeval kuulutati välja Sakharthvelo iseseisvus. Foto: Reuters

Liberaalne Vene päevaleht Nezavissimaja Gazeta avaldas toimetusartikli, milles soovitab Venemaal hakata otsima võimalusi lähenemiseks Thbilisile.

Üleeile mälestati Sakharthvelos (Georgia, Gruusia) 9. aprilli 1989. aasta miitingu ohvriterohket laialiajamist Nõukogude vägede poolt. Just sellel päeval 23 aastat tagasi tõmmati toona veel samas riigis asunud Moskva ja Thbilisi vahele eraldusjoon.

Lootuskiirt pole

Sellest ajast peale suhted ainult halvenesid kuni täieliku katkemiseni sõja tõttu ning sõjajärgse Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamise pärast.

Nezavissimaja Gazeta küsibki, kas on lootust Vene-Sakharthvelo suhete paranemiseks, ja vastab, et justkui pole. Üldisele mornile toonile lisanduvad keerulised suhted taas presidendiks valitud Vladimir Putini ja Mihheil Saakašvili vahel. Moskva on korduvalt rõhutanud, et suhtlemine Thbilisiga on võimalik alles pärast Saakašvili lahkumist. Vastavalt põhiseadusele saab see juhtuda 2013. aastal.

Ent uue presidendi valimine ei ole suhete paranemise garantii. Pärast NSV Liidu lagunemist ei soovinud Moskva otsida ühist keelt ”natsionalist” Zviad Gamsahhurdiaga. Ühist keelt ei leitud ”demokraat” Eduard Ševardnadzega.

Suure tõenäosusega võib öelda, et tulevane Sakharthvelo liider samuti alguses ei rahulda Kremlit, sest on kohe Thbilisi välispoliitika inertsi mõju all ja seotud riigi miljardiliste võlgadega ennekõike USA ees.

NATO on kohal

Just Sakharthvelo pürgimine läände ja NATOsse on Moskvale kui pind tagumikus: eelmise aasta lõpul ütles Venemaa lahkuv president Dmitri Medvedev kohtumisel sõjaväelastega Vladikavkazis, et 2008. aasta sõda hoidis ära NATO laienemise.

Nezavissimaja Gazeta arvates hoidis sõda neli aastat tagasi NATO laienemise ära formaalselt. Tegelikkuses on NATO juba Sakharthvelos.

Pole oluline, et riigis asuvatel Türgi ja USA sõjaväelastel pole Nõukogude sõjaväebaasi personali staatust.

See ei sega alliansi riike andmast Sakharthvelole igakülgset abi ja Thbilisit saatmast oma sõdureid ja ohvitsere operatsioonidele NATO egiidi all. Seega asub NATO juba Venemaa lõunapiiril ja jääbki sinna ametlikult laienemata.

Sellist strateegiat toetavad raskekaallased Saksa- ja Prantsusmaa, mis ei soovi ranget sõjalist liitu Sakharthveloga, millel on koormaks territoriaalprobleemid.

Moskval pole jõudu keelata Thbilisi kahepoolseid sõjalisi suhteid ühe või teise NATO riigiga.

Ehk maksaks sel juhul tekitada Thbilisis huvi ettepaneku vastu, mis tasakaalustaks tema NATO-püüdlusi?

Terviklikkuse taastamine

Nezavissimaja Gazeta peab Sakharthvelo peamiseks mureks oma territoriaalse terviklikkuse taastamist. Selles küsimuses on Sakharthvelo kogu poliitiline spekter ühel meelel. Kuidas terviklikkus taastada? Siin on eri lähenemisi.

Ühtede arvates tähendaks see NATO lõimimisest loobumist, kui sel juhul saaks tagasi kaotatud territooriumid. Muide, vastavalt küsitluste tulemustele ei olegi idee astuda NATOsse enam nii populaarne kui kümme aastat tagasi. Kui siis oli pooldajaid ligi 90 protsenti, siis nüüd 65–70 protsenti.

Seda tendentsi silmas pidades võiks Moskva Nezavissimaja Gazeta järgi sõnastada Thbilisile ettepaneku vähendada koostööd NATOga Moskvale vastuvõetava tasemeni vastutasuks Sakharthvelo nõukogudeaegsete piiride taastamisele mingi eksautonoomiatega sõlmitava konföderatsioonilise lepingu alusel.

Selline plaan ei pruugi olla veatu, seda enam, et läbi tuleb rääkida ka Suhhumi ja Tshinvaliga, mis põhimõttelistel juhtumitel lähevad harva kompromissile. Ometi aitaks kesktee leidmine kahel riigil rabelda välja senisest vaenulikkusest.

Lähis-Ida konfliktide kogemus näitab, et vastasseis võib kesta igavesti.

Iseasi, mida arvavad Nezavissimaja Gazeta pakutust Moskva ja Thbilisi.