Maailmakoristajad juhivad tähelepanu: Veipi ei tohi visata olmeprügisse

Kasutatud ühekordsed e-sigaretid ei kuulu olmeprügisse. Foto: Shutterstock

Üleilmne maailmakoristuspäev pöörab tänavu Eestis tähelepanu elektroonse sigareti keskkonnakahjule. Ühe korra tõmmatav e-sigaret on viimastel aastatel muutunud probleemseks tooteks ka loodushoiu mõttes, kuna kasutatud veibid visatakse tagantkätt prügikasti.

"Ilmselt inimesed ei tea, et veipi ei tohi visata olmeprügisse. See on tegelikult väikeelektroonikaseade, milles on liitiumaku," selgitas maailmakoristuspäeva Eesti eestvedaja Elike Saviorg. "Meie esmane soovitus kõigi toodete puhul on, et kui võimalik,  ära tarbi. Kui ilma ei saa, tuleks loobuda ühekorratootest ja eelistada korduvkasutatavat. Lõpetuseks: kui oled toote ära kasutanud, siis viska või vii see õigesse paika, et tootes kasutatud materjale oleks võimalik võtta ringlusse."

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason kinnitas, et e-sigarette tuleb koguda olmeprügist eraldi ja käidelda nõuetekohaselt. "E-sigarettide suhtes kohaldatakse laiendatud tootjavastutust ehk nende riikitoojad peavad võtma vastutuse jäätmete kogumise, käitluse ja tarbijate teavitamise eest. Meil on eriliselt hea meel, et esimest korda panustavad koristuspäeva tootjate ühendused OÜ Eesti Elektroonikaromu ja MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus," sõnas Otsason.

Probleemtooteregistri andmete kohaselt deklareerisid riikitoojad Eesti turul 2022. aastal 61,43 tonni e-sigarette, mis teeb 3 071 500 e-suitsu aastas. Statistikas ei eristata ühekorrasigarette korduvkasutatavatest. Jäätmetöötleja OÜ Weereci kätte jõuab kvartalis kaks tonni e-sigarette. Samuti käitleb e-sigarette AS Epler & Lorenz, ent täpsemad andmed pruugitud veipide koguste kohta, mis töötleja juurde jõuavad, praegu puuduvad. Hinnanguliselt läheb tagastusse 10–15 protsenti müüdud e-sigarettidest.

Ametliku veibituru kõrval on väga suur roll mustal turul ja registreerimata veebikaubandusel, mis statistikas ei kajastu. Must turg hõlmab eri hinnangute põhjal 20–50 protsenti koguturust. Täpseid andmeid selle kohta Eestis ei ole. 

Eesti Elektroonikaromu juhatuse liige Kaur Kuurme selgitas, et e-sigaretid on probleemtooted, mis seaduse järgi liigituvad elektri ja elektroonikaseadmete kategooriasse. "Kuna e-sigaret sisaldab  peale elektroonika liitiumakut, siis on väga oluline, et kasutatud e-sigarette kogutaks muudest jäätmetest eraldi aku suure süttimisohu pärast. E-sigarette saab tasuta ära anda kas jäätmejaamades või nende müügikohtades. Soovitame e-sigarettide suitsetajal kasutada korduvkasutatavaid variante, sest niiviisi on võimalik säästa keskkonda," märkis Kuurme.

Kasutatud ühekordsed e-sigaretid ei kuulu olmeprügisse. Foto: Shutterstock

Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse juhatuse liige Kristy Valgma tõdes samuti, et kasutuselt kõrvaldatud väikesed elektroonikaseadmed, sealhulgas e-sigaretid, kujutavad endast suurt ohtu. "Nende seadmete akud on tuleohtlikud, mis suurendab riske nii loodusele kui meile endile. Õige ja teadlik jäätmekäitlus on võtmetähtsusega, et tagada materjalide maksimaalne taaskasutus ja vältida saastamist," kinnitas ta. Valgma kutsus oma organisatsiooni nimel kõiki eelistama pika elueaga seadmeid ja vältima ühekorratooteid.

E-sigaretid sisaldavad nikotiini ja liitiumakut, mis omakorda sisaldab niklit, koobaltit ja mürgiseid orgaanilisi lahusteid. Visates e-sigaretid tavalisse prügisse või loodusesse, võivad neis sisalduvad ohtlikud aineid põhjustada keskkonnareostust, mürgitades elusloodust, pinnast ja veekogusid. Samuti tekitada tulekahju prügikastides, prügilates ja jäätmekäitlustehastes.

Liitium on kriitilise tähtsusega tooraine. Kui korduvtäidetav e-sigaret kestab pool aastat ja kauem, siis ühekordne satub jäätmetesse juba ühe kuni viie päevaga. Kui ühekorratoodete tarbimine väheneks, langeks liitiumi kasutamise vajadus märgatavalt. 

"Kahjuks suudetakse Eestis ametlikult müüdud e-sigarettidest taas kokku koguda uskumatult vähe. Põhjuseks kindlasti nii inimeste teadmatus kui ebamugav tagastusprotsess," tõdes Saviorg.

Tühjaks saanud e-sigaret tuleb viia kas väikeelektroonika kogumiskasti või jäätmejaama. Samuti saab selle tagastada 1:1- põhimõttel kõikidele müüjatele, ehk et uut ostes on müüja kohustatud tühja toote tagasi võtma. Need põhimõtted kehtivad kõigi muude väikeelektroonikaseadmetegi puhul. Samuti saab veibi panna poodide patareikastidesse, sest ka nii jõuavad vanad e-sigaretid tagasi õige käitleja juurde, kes saadab veibis sisalduva väärt materjali taaskasutusse. Peale selle leidub kauplustes üha enam eraldi e-sigarettide kogumiskaste, näiteks leiab sellise kasti igast Lidli toidupoest.

2021. aasta tervise arengu instituudi uuringu järgi oli Eesti noorte hulgas vaieldamatult kõige populaarsem tubakatoode e-sigaret.  Uuringueelse viimase nelja nädala jooksul oli seda tarvitanud 30 protsenti 14–15aastastest ja pea pool 16–18aastastest õpilastest. Veipijate hulk kasvab. 

Teisedki nii Euroopas kui Ameerikas tehtud uuringud kinnitavad, et e-sigaret on üha menukam nii suitsetajate kui noorte seas. "Algul suitsetamisest loobumise lihtsustamise egiidi all müüdud toode on leidnud hulga tarbijaid ka nende hulgas, kes varem tubakatooteid ei tarvitanud," nentis Saviorg. 

Viimaste aastate koristuspäevadel on tavapäraste suitsukonide kõrval loodusest leitud aina enam kasutatud e-sigarette. "Kui möödunud aastal pöörasime maailmakoristuspäevaga eriliselt tähelepanu plastist kalmuküünaldele, mida uskumatutes kogustes vedeleb prügina nii kalmistutel kui surnuaedade servades, siis tänavu püüame jõuda inimesteni, kes tarvitavad ühekordseid e-sigarette," sedastas Saviorg.

MTÜ Puhta Ilma Koja katseprojektina korraldatud väikeelektroonika kogumiskampaania jätkub 22. septembrini kümnes Eesti suuremas koolis, mille seas on Pärnu Mai koolgi.