Ülikooli teadlased uurisid Pärnu jões tinti

Kalateadlane Heli Shpilev koos abilistega kontrollis jõkke pandud seirepüüniseid. Foto: Ants Liigus

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev koos abilistega on keskkonnainspektsiooniga kooskõlastatult pannud Pärnu jõkke katsepüünised, et kalasaagi pealt hinnata tänavuse kudetindikarja arvukust, kasvu ja iga.

Eilsel katsepüügil kogunes ööga üheksasse naruskisse ligikaudu 20 kilogrammi tindikala ja üks priske särgki.

Kalad viidi mereinstituudi Pärnu laborisse, kus need õhtuks kaaluti, mõõdeti ja isendite kaupa kokku loeti. Veel enne laboratoorset tööd hindas Shpilev kudetindi olukorra jões kardetust paremaks.

“Katsetulemuste põhjal võib öelda, et tinti on kudema tulnud arvukalt, kuid ikkagi on kudetindi populatsioon keskmiselt aastakese noorem, kui olla võiks,” ütles Shpilev. “Keskmiselt on tegu kolmeaastaste isenditega, aga ülekaalus võiksid olla nelja-aastased kalad, siis oleks olukord juba päris hea.”

Paralleelselt katsepüükidega jões koguvad kalateadlased tindi kohta teavet kutselistelt kalameestelt, kes püüavad merest tinti püünistega. Needki püügiandmed näitavad, et tindi asurkond on veidi kosunud mõne aasta tagusest madalseisust.

Kõige halvem oli tindi seis Liivi lahes 1990. aastatel, kui kalameeste saagid langesid mõne tonnini aastas, samal ajal kui headel aastatel ulatuvad meritindi kevadised loomused Pärnu rannikumeres sadade tonnideni.

Möödunud kümnendil tindisaagid paranesid, kuid hakkasid viimastel aastatel jälle alanema, mistõttu tänavu talvel leppisid Pärnu rannakalurid ja teadlased kokku, et keelustavad meritindi kudemisajal püünistega püügi sadama vasakmuulist Side tänava mõttelise jooneni. See on suhteliselt väike ala lahes, kuid aitab paljudel jõkke kudema ujuvatel kaladel segamatult kudealale jõuda. Kuigi tindid suudavad häda korral kudeda magedas rannikumereski, on Liivi lahe tintide meelispaigad soojätkamisel Pärnu ja Audru jõe alamjooksul.

Teine põhjus, miks tinti uurida, on mullune hiline jääminek ja jäärüsi takerdumine mitmeks nädalaks Tindisaarte juures, kus Liivi lahe tint kõige meelsamini koeb.

“Tänavune kevad on ilmastikutingimuste poolest tindi kudemiseks soodne,” resümeeris Shpilev. Ta lisas siiski, et juba esimese katsepüügi järel saab öelda: ühe aasta võiks veel kehtida tindi kudeaegne püügikeeld ülalnimetatud väikesel lahealal.

Pärnu jões on püünistega tindipüük keelatud. Teadlased on saanud loa püüniseid siin vette panna keskkonnainspektsioonilt.

“Ma arvan, et tindi uurimiseks võib-olla polegi tuleval aastal enam katsepüüke jões vaja korraldada, sest võrdlev analüüs näitab, et olukorra hindamiseks saab ülevaate rannakalurite püügiaruannetest ja nende saake uurides,” arutles Shpilev.

Kuna kevadisel meritindil on räime järel töönduslikult püütavate kalade seas Pärnu rannavetes tähtis koht, on kalauurijate sõnade kohaselt tindi asurkonna uurimine ja tema kaitsmine oluline. “Püügiintensiivsus on ikka veel liiga suur,” märkis Shpilev.