Veepakkujad tembutavad jälle

Seda kassid ostaksid: Tiiu Liivamägi kass Kitu joob nüüd läbi 475 eurot maksnud filtrisüsteemi pressitud vett. Foto: Urmas Luik

Viimastel nädalatel on tarbijakaitseameti poole pöördunud kaks Pärnu elanikku seoses kodukasutajatele veepuhastussüsteeme pakkuva firmaga Veekvaliteet OÜ, mis oma lubadusi ja seadust eirates väldivad juba müüdud seadme tagasivõtmist.

“Koduuksemüügi korral, mida selline müük kahtlemata on, võib tarbija vastavalt võlaõigusseadusele kaubast loobuda ja raha tagasi nõuda 14 päeva jooksul. Sellist tagastamist ei pea müüjale põhjendama,” julgustas tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Siiri Erala kõiki, kes kalli puhastusseadme ostu hiljem kahetsevad, oma õiguste eest seisma.

Aga kuidas sa seisad, kui ettevõttega enam pärast tehingut kontakti ei saa? Näiteks 4. aprillil jõudis tarbijakaitseametis töölauale juhtum, kus inimesele müüdi 450 euro eest veefilter. Et kliendil sellist summat kodus sularahas polnud, sõidutasid vastutulelikud müügimehed ta pangaautomaadi juurde raha välja võtma.

Ent hiljem, kui ostja soovis filtrist loobuda ja raha tagasi saada, ei vastanud firma esindajad enam tema e-kirjadele ega telefonikõnedele.

Fantoommüügimehed

Järgmine kaebus Veekvaliteet OÜ vastu jõudis tarbijakaitseametini 9. aprillil politsei kaudu.

Jälle olid ettevõtte esindajad valinud kliendiks vanuri. Vesteldi pikalt ja tehti veepuhtuse teste. Seejärel võeti kilent auto peale ja sõidutati pangaautomaadi juurde ning lasti sissemaksuks vajalik rahasumma välja võtta. Järgmisel hommikul tulid töömehed ja paigaldasid filtrisüsteemi.

Sel juhul õnnestus inimesel hiljem firmaga siiski ühendust saada ja ettevõte oli nõus, et klient loobub tootest.

Seepeale tulid kohale töömehed, kes võtsid filtrisüsteemi maha, kuid neil ei olnud kliendile anda mingisugustki üleandmis-vastuvõtmisakti.

Aktita polnud tarbija nõus seadet töömeestele kaasa andma ja jättis selle endale, kuni tekib võimalus see firma omanikele isiklikult üle anda. Ent pärast seda tal ettevõtte omanikega kontakti saada ei õnnestunud.

Erala nentis, et juhtumit menetleval tarbijakaitseametilgi on olnud väga raske ühendust saada Veekvaliteet OÜ kontaktisikutega, kes nende andmetel on juhatuse liikmed Risto Jaanson ja Kaur Mets.

Hookuspookus

Täpselt samasuguse probleemi ees seisis toimetusega ühendust võtnud 70aastane Tiiu Liivamägi, kellele Veekvaliteet OÜ osava jutuga müügimehed veefiltri märtsi alguses “pähe määrisid”. Just sellist väljendit Liivamägi noormeeste müügitehnika iseloomustamiseks kasutas.

Liivamägi avaldas kahtlust, et müügimeeste jõudmine tema ukse taha hommikul kell 11 polnud juhus. Peaasjalikult vanainimestele oma kaupa pakkuvad ettevõtjad otsivadki potentsiaalseid kliente ajal, kui noored tööl ja vanainimesed üksi kodus.

Kas hea õnne või siis kindla peale välja minnes lasid mainitud noormehed kortermaja trepikoja ukse taga kella. “Midagi nad seal rääkisid, aga mina ei kuule ju hästi,” ei saanud Liivamägi esiti sotti, kes ja mida temast tahab. “No laske uks lahti, siis me räägime!” olevat noormehed edasi nuianud. “Ja siis ma tegin ukse lahti ja nad tulid üles, et andke vett juua.” Liivamägi polnud kade – andis. “Ja siis tegid nad niimoodi, et klaasi põhja jäi mingisugune rooste, et “näete, missugust vett te joote, ja see mõni vesi ja tervisele kahjulik”,” asunud müügimehed vanadaami kohe “töötlema”.

“Ja siis kallasid teise klaasi, et “vaadake, millist vett te joote, tervis on niigi halb teil, pange ikka parem teise klaasi”. Ja võtsid jälle vett ja panid midagi sinna laua peale ja vesi muutus jälle roostega kõik kokku ja läks põhja,” ajasid mehed oma hookuspookusega Liivamägi pea korralikult sassi. “No näete, vesi on niisugune, niisugune, niisugune, oi jumal küll!” ahhetanud müüjad.

Kaup koos kümne minutiga

Klient psühholoogiliselt “töödeldud”, läks jutt juba veepuhastusseadmele ja rahale. Esiti olla mehed küsinud imemasina eest üle 1000 euro. Kui Liivamägi ütles, et tal nii palju ei ole, nõustuti 475 euroga, millest 200 tuli kohe tasuda ja ülejäänu 30euroste osamaksetena üheksa kuu jooksul.

Viimase katsena tehingust loobuda tõi Liivamägi välja argumendi, et tal ei olegi nii palju sularaha kodus. “Aga nemad panid kaardimasina lauale, et kõik saame teha,” oli hakkajatel noortel selle probleemi vastu rohi olemas. Liivamägi murduski, maksis sissemaksu ära ja kirjutas lepingule alla. “Ma istusin maha, ma ei osanud enam midagi teha,” said Liivamägil vastuväited otsa. Vaid minutit kümme kuluski müügimeestel oma kauba rahaks tegemiseks. Ajal, kui üks noormeestest vanainimest veenis, valmistas teine juba lepingut ette. “Pressivad, ei lase mõteldagi, aga vanainimene peab ju mõtlema,” käis selline tempo Liivamägil üle mõistuse.

Selguse hetk koitis pärast müügimeeste lahkumist. “Hakkasin mõtlema, et 200 eurot … Jumal, mul on ju südameoperatsioon tulemas ja ma oleks võinud selle raha eest ju rohtugi apteegist võtta!” tunnistas Liivamägi tagantjärele filtriostu ebamõistlikkust.

Ilusad noored poisid

Kohe järgmisel päeval seadis Liivamägi kindla nõuga seade tagastada sammud maksekviitungil märgitud aadressil Pärnus Hommiku tänaval. Seal aga selgitatud talle, et ettevõte kontor asub Tallinnas, Pärnus on ainult ladu ja nemad ei saa kuidagi seadet tagasi võtta.

Paraku ei õnnestunud Liivamägil nagu ta saatusekaaslastel lepingule märgitud telefoninumbril kedagi kätte saada. “See telefon on nagu surnud – ei vasta,” kurtis ta.

Alles pärast seda, kui Liivamägi lubas, et maksab kogu summa korraga ära, anti talle toimiv number.

Liivamägi helistaski. Ei kulunud palju aega, kui juba tuttavad müügimehed tema ukse taha naasid. Lootuses korraga kogu summa kätte saada. Aga kui mehed kavalusega kohale meelitanud Liivamägi hakkas seletama, et tahab oma raha tagasi, veendi ta järjekordselt ümber. “Nad ütlesid, et “oh, ei ole midagi ja te saite veel odavalt, poole hinnaga, et 30 eurot kõigest iga kuu maksate”,” istus Liivamägi, ilma et ta toimunust õieti arugi saanuks, mõni minut hiljem taas oma kassi ja puhastusseadme seltsis.

Nüüd on Liivamägi esimese järelmaksegi ettevõtte arvele kandnud. Aga hing ei anna rahu. Kui saaks, vahetaks ta imemasina kohe raha vastu tagasi. Eeldusel, et ta suudaks müügimeeste veenvale jutule vastu seista. “Ma ei osanud mõeldagi, et nii ilusad noored poisid nii valetavad vanainimesele ja määrivad pähe,” sõnas naine löödult.