Alanud aastast on seaduse järgi kõigil kaupmeestel kohustus ümardada ostukorvi lõppsumma viie sendi täpsusega, kui makstakse sularahas.
Ühe- ja kahesendised on jätkuvalt ametlikud maksevahendid (1)
Ümardamisreegli eesmärk on vähendada ühe- ja kahesendiste hulka ringluses. Pisisentidega makstakse harva ja nende tootmine on ressursimahukas. Ümardamisreegliga kaob vajadus neid juurde toota.
Ühe- ja kahesendised on aga ka pärast reegli kehtestamist ametlikud maksevahendid. Nendega saab maksta ja neid tuleb vastu võtta.
Eesti Panga teatel saaks ühe- ja kahesendised täielikult käibelt kõrvaldada vaid Euroopa Liidu tasemel tehtud otsusega ja sellist plaani praegu pole. Eesti seaduse kohaselt on kaupmees kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat käibemünti sõltumata nende väärtusest.
Ümardamisreegli kehtestamine ei piira kauba või teenuse hinna määramist ja avaldamist ühe sendi täpsusega. See tähendab, et kaupmehed võivad endiselt määrata hinnaks näiteks 3,99 eurot. Ümardamine toimub ainult sularahamakse korral. Maksekaardiga või muul viisil tasutavat summat ei ümardata. Ümardatakse ostukorvi lõppsumma.
KUIDAS ÜMARDAMINE TOIMUB?
Kui ostu eest makstakse sularahaga, tuleb müüjal ümardada ostukorvi lõpphind kassas üles- või allapoole lähima viie sendini. Selle tulemusel on sularahaga makstes ostukorvi lõpphind kuni kaks senti kallim või odavam.
Ostusumma, mis lõpeb 1, 2, 6 või 7 sendiga, ümardatakse allapoole.
Ostusumma, mis lõpeb 3, 4, 8 või 9 sendiga, ümardatakse ülespoole.
NÄIDE
Kui ostukorvis on kaks toodet hinnaga 2,28 eurot ja 15,33 eurot ning ostja soovib tasuda sularahas, siis kummagi üksiku toote hinda ei ümardata. Küll aga ümardatakse kassas ostukorvi koguhinda: see langeb 17,61 eurolt 17,60ni. Kaardiga maksja tasub ostu eest ikka 17,61 eurot.
Kui ostukorvis on ainult üks toode hinnaga 2,28 eurot ja ostja soovib tasuda sularahas, siis ümardatakse kassas ostukorvi hind 2,30 eurole. Kaardiga maksja tasub ostu eest ikka 2,28 eurot.
Allikas: Eesti Pank