Jüripäeva lausvihmas läksid eile Torist Eesti sõjameeste mälestuskirikust tavakohaselt teele jürituled, oma laternaga oli kohal ka Tallinna Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, et viia altariküünlast süüdatud sümboolne tuli laternaga Sõjamäele lõkke süütamiseks.
Lasnamäe linnaossa jääva koha nimi Sõjamägi pärineb rahvasuust, sellel kohal toimus üks Liivi ordu ja eestlaste maleva vahelisi muistse vabadusvõitluse lahinguid.
Eestlaste Vabadussõja võidu linna Lätimaale Cesisesse (tollal Võnnu) viimiseks võttis laternatule kaasa erualampolkovnik Evalds Krievinš, kes esindas Cesise linnavalitsust.
“Cesises on Eesti sõjaväekalmistu, viin täna tule sinna ausambale, aga seda tava on vaja meil veidi läbi mõelda, Toris olen jüripäeval esimest korda,” rääkis Krievinš, hoides hoolikalt käes oma kodulinna nimega sepistatud väikest kandelaternat.
Kaugemad laternakandjad olid Lääne- ja Viljandimaalt, lähemad aga Tori vallavanem Mart Vaiksaar ja Sindi linnapea Marko Šorin.
Jüritule süütamisele ja teeleläkitamisele eelnes eestlaste muistsele vabadusvõitlusele pühendatud jumalateenistus, sest möödus ju 669 aastat ajaloolisest Jüriöö ülestõusust. Päevast, kui Harjumaal ühel mäekünkal süüdati maja, andmaks märku kooskõlastatud võitluse algusest võõramaiste rõhujate vastu. 1343. aasta 23. aprilli meenutamisega kaasneb jüritulede tegemine ja korraldatakse jüriöö jookse.
Tähtsündmuse puhul teenisid kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere ja peakaplan emeeritus kolonel Tõnis Nõmmik, õpetaja Tõnu Taremaa ja kaplan nooremleitnant Eduard Kakko. Mängis Eesti kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani juhatusel ja orelil esines nooremveebel Rain Rämmal. Laulis Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor Helle Kullamaa juhatusel.
Pidulikkust lisas ligemale 100 kirikulise hulgas Läti, Soome ja Ameerika Ühendriikide esindajate kohaolek ning autasude üleandmine. Tori kiriku taastajate ühenduse teeneteristi pälvis Kaitseliidu Pärnumaa maleva noorteinstruktor Lea Pikker ja Kaitsetahte teenetemedali Eesti kaitseväe eruohvitser Mart Puusepp.
Esimest korda saatsid jüritulesid teele Sindi gümnaasiumi õpilased poolesaja sinimustvalge kandelipuga, millega nad moodustasid kauni rivi kiriku peauksest piki teed skultor Mati Karmini kujundatud ratsamonumendini “Püha Jüri võitlus lohega”.
Kuigi taevaluugid olid lausa valla, ei seganud ilmataat kavakohast õues toimetamist. Sel ajal kui esimesed jüripäevalised ennast välikatla supisappa sättisid, asetati pärjad headuse võitu kurjuse üle kajastava ausamba jalamile.
Esimesena asetasid siniste ja valgete õitega kaunistatud pärja ürituse väärikaimad, Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse liikmed, kes teavad oma pikalt eluteelt vabaduse eest võitlemise hinda. Ameerika lipu värvides lindiga ehitud pärja asetas USA suurtsaatkonna kaitseatašee kolonelleitnant Darren R. Smith.
EELK Tori kirik pühitseti Eesti sõjameeste mälestuskirikuks 23. aprillil 2001 ja õnnistati altaritule sambad, mille kinkis Jüri Uppin. Sestpeale sütibki jüripäeval neist sümboolne tuli, mis jõuab mitmesse Eesti paika.