Peter-Kalev Hunt: Palju lihtsam on arengut kavandada, kui igapäevaseid muresid ei ole nii palju

AS Wendre omanik Peter-Kalev Hunt julgeb mõelda suurelt ja otsustab tihti ka vaistu järgi, kogemustele tuginedes. Foto: Ants Liigus

Kohtume maailmamõõtu rootsieestlasest eduka ettevõtja Peter-Kalev Hundiga Pärnus Strandi hotelli fuajees minutipealt kokkulepitud ajal. Kell seitse reede õhtul. Jumeka päevitusega mehel on seljataga pikk päev, mis algas kohtumistega Tallinnas, sealhulgas arupidamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, jätkus Pärnus endale kuuluvas Wendre vabrikus. Meie pooletunnisele vestlusele järgnevad taas ärikohtumised ja laupäevane ärasõidueelne hommikupoolik tuleb tal samuti kohtumistetihe.

Strandis kasutab Hunt kui selle majutusasutuse üks kunagisi omanikke alati sama tuba vaatega merele. Nii et tema sissekirjutamiseks ei kulu minutitki, vastuvõtulaua teenindaja ulatab kohe naeratades võtmed.

Olete ühes Pärnu Postimehe usutluses öelnud: “Mina ei ole selline inimene, et kui midagi on valmis, jätkan ainult selle hooldamisega, siis lähen närvi – tahaks, et midagi uut juhtub.” Mida uut hakkab teie algatusel juhtuma lähiajal Pärnus?

Tahkuranna golfiprojekt läheb edasi, täna (reedel, 20. aprillil, S. P.) valisime välja ehitaja, kellega hakkame detaile läbi töötama.

See on hea uudis, aga ehk on teil varuks teinegi? Kuigi Pärnu linnapea jättis saladusse, kes on linnale hoonestusõiguse tagasi andnud Kalevi staadioni investor, sahistatakse, et see olete teie kui Kivimägi sõnutsi “väga usaldusväärne investor”. Kas neil kuuldustel on alust?

Plaanis on mõni projekt, aga neist on veel vara rääkida.

Kas need on seotud Kalevi staadioniga?

Seda on minult juba küsitud. Ma ei tea, see jutt on kuskilt välja levitatud. Kahjuks ma ei saa seda kommenteerida.

Staadioni juurde on plaanis ehitada hotell. Kuna te ei andnud staadioni kohta kommentaari, ei saa ma ilmselt vastust sellelegi küsimusele, mis plaanid teil selle hotelliga on.

Jah, kahjuks ma ei saa seda ka kommenteerida.

Miks te Strandi kaasomaniku staatusest loobusite?

Tundsin Egon Elsteini (Pärnu jahisadama kommodoor, Strandi ainuomanik, S. P.) ja see oli aastal 2000, kui läkski ostmiseks. Strand on laienenud konverentsi- ja spaaturismi keskuseks. Müüsin osaluse, et paigutada raha Tahkurannas golfiväljaku rajamise projekti, aga kahjuks on sellele asjaajamisele kulunud enam-vähem seitse aastat. Mul polnud midagi selle hotelli kaasomanikuks olemise vastu, aga ressurssi oli tollel ajal vaja Tahkuranna ostmiseks ja arendamiseks.

Te olete kirglik jalgpallifänn, UEFA kõrgliigasse kuuluva Norrköpingi jalgpalliklubi president. Kui tihti ise jalgpalliväljakule või tribüünile satute?

Väga tihti. Olen kohaliku Norrköpingi jalgpalliklubi president neljandat aastat ja me oleme ikka seal Rootsi tipus. Norrköping on 12 korda olnud Rootsi meister ja jalgpall pole meie linnas ainult sport, vaid see on kultuur täiesti. See on nii huvitav asi ja meie kaubamärk, klubi embleem on siin (näitab mobiili tagakülge, kus on sinisel kilbil kuldsed tähed IFK ja põhjatähe kujutis ning valgel taustal kiri “Norrköping”, S. P.). See embleem on Rootsis väga tuntud. Nii et vaatan jalgpalli tihti ja väga palju.

Kas teie kodulinnas hakkavad poisid juba maast madalast jalgpalli mängima?

Jah, meie klubisse tulevad viieaastased, hakkavad noorelt peale. Kuni proffideni välja.

Kuna te Kalevi staadioni jätate saladuskatte alla, siis kas teil kui golfimängu harrastajal on tunne kohe kergem, et Tahkuranna golfiprojekt sai liikuma?

Muidugi on kergem. See on ju nii pikk eeltöö ja palju vaeva on olnud selle asjaga. Aga kui nüüd ajagraafiku järgi vaadata, siis arvan, et avalöök on suvel 2014.

See on ületuleval suvel. Hoian väga pöialt, et see nii läheb.

Loodame.

Kuigi Wendre nõukogu liige Urvo Martens on Golferi projektijuht, tahaksin teada, millise kogemuse võrra olete targemaks saanud, läbides selle ettevõtmise nimel Eesti seadusandluse labürinte.

See on väga keeruline asi olnud. Kuna vahepeal, 2004, liitus Eesti Euroopa Liiduga, tuli keskkonnamõjude hindamine hoopis teistmoodi teha. Selle projektiga on juba 15 aastat tegeldud, vana detailplaneering oli enne 2004ndat ja see tõi omakorda palju probleeme. Eks oleme ikka targemaks saanud ja võib-olla eriti Urvo, kes igapäevaselt on seda projekti juhtinud.

Rajate seda väljakut tegelikult väga õige koha peale: sinna kõrvale Via Baltica äärde tuleb ju Lottemaa. Nii et kaks väga suurt ettevõtmist. Kui palju te Lottemaa teemapargist teate?

Olen jälginud seda protsessi ja oleme päris teadlikud sellest. Käisin täna majandusministeeriumis kantsleriga rääkimas ja Lottemaa teema oli üleval, kuigi vaatasime terve piirkonna arendamist. Tõesti, see võiks Pärnule, tervele maakonnale tuua töökohti, tuua turiste, arendust ja lootust ja see on ainult hea. Meie golfiväljak annab kindlasti sünergiat koos Lottemaaga.

Teile lohutuseks ütlen, et Lottemaagi jäi natuke kännu taha kinni oma asjaajamistega, aga takistustest on üle saadud.

Jaa.

Kohtusime aasta alguses Pärnu haiglas ja teie nimi kõlas meedias, sest Wendre omanikuna teete riigi suurima eraisikuannetuse: kingite sel ja kahel järgmisel aastal Eestis sündivatele beebidele tekid-padjad. Kas teil on ülevaade, kui palju neid on praeguseks kingitud?

Ausalt, päris ei tea, aga arvan, et aastas peaks olema kokku 15 000 beebit. Üks kvartal on mööda, eks ta ole seal 3000–4000 juures juba. Loodan seda küll. Ja kui sünnib rohkem lapsi, on veel parem.

Kas teie olete vanaisa?

Jah, mul on kolm lapselast.

Ja seda enam on teie tähelepanu väikestele inimestele suunatud.

Jah. Aga ikkagi arvan, et meie poolt on see Eesti riigile ja inimestele, eriti noortele väike abi, aga ka markeering, et Wendre toetab lapsi. See on meie selline väikene sotsiaalne projekt ka. Me tõesti ei tee seda marketing’i poole peal, sest ettevõttel on hästi läinud ja läheb hästi. Nii et sellises väikelastele mõeldud projektis väljendub meie soov anda midagi tagasi Eesti rahvale.

Räägime rahastki. Kuidas teile tundub, kas euro kasutuselevõtt on Eesti majandust elavdanud, nagu loodeti? Oli see teie arvates õige samm?

Absoluutselt! Arvan, et see annab makroökonoomiliselt rohkem, kui on sama valuuta ja kuulume teiste Euroopa tsooni riikidega kokku, ning risk on väiksem. Investeeringuid tehakse siia kergemini ja see on kohe kindlasti oluline Eesti riigile.

Aga teie koduriik Rootsi hoiab oma kroonist kinni.

Noh, hoiab, aga Rootsi on rikas riik ja nii on nüüd otsustatud. Kui referendum oli, hääletasin euro poolt, aga kroonihääletajad võitsid. Rootsil läheb hästi ja niikaua kui Rootsil on tugev majandus, usun, et see pole nii oluline, kas on kroon või euro. Aga eks pikaajaliselt kindlasti, arvan, liitu Rootsigi eurotsooniga.

Millised plaanid teil Wendrega Pärnus ja Vändras on? Mainisite, et te ei taha veel plaanidest rääkida, aga ehk ikkagi natuke, sest lugeja on meil uudishimulik.

Plaanid toimivad ja tahame tootmist laiendada, vooditekstiilide kõrval arendada mööblitootmist. See on uus ettevõtmine, oleme seda vaadanud üks aasta aega, kuid pole otsustanud, kas hakkame nullist peale või tahame mõne mööbliettevõtte osta, seda ma päris ei tea. Aga kindlasti on meil võimalused arendada tootmist Pärnus, Vändras ja võib-olla kusagil teises kohas Eestis.

Kuidas Trading House Scandinavia kontserni kuuluval Wendrel maailmaturul - Poolas, Saksamaal, Hiinas läheb?

Meie põhitoodang on tekid, padjad, madratsid, voodid. Oleme laiendanud toodete nomenklatuuri ja kui Poolas üle kuue aasta tagasi alustasime, oli seal raskusi, aga praegu läheb seal hästi ja tehas toob kasumit. Meil on võib-olla plaanis hoopis Rootsi mingi tehas üles panna, aga see on uus asi ja sellest ma ei hakka rääkima.

Milles Poolas raskused ilmnesid?

Võtsime sinna uusi inimesi, kes ei olnud tekstiiliga eriti palju tegelnud, nende õpetamine võttis oma aja. Meile oli uudne Eestist juhtida Poola asju. Aga nüüd läheb hästi.

Ajal, kui maailmamajandus pendeldab kriisist kriisi, läheb Wendrel aina paremini. Kus on teie ettevõtmiste edu võti? Olete see teie kui fenomen? On teil kogu aeg paber-pliiats käepärast, teete plaane, arvestusi?

Esimene asi on väga head inimesed, väga hea meeskond. Ilma nendeta ei saa. Koostöö hakkab peale sellest, et pead aus olema ühe kui teise vastu. Olgu ta koristaja või omanik, direktor või mis iganes ametis, omavahel peab olema hea tööõhkkond, inimesi peab respekteerima.

See on põhi, millele luua ettevõtte kultuur, et iga inimene tunneb ennast kindlalt ja tal on hea seal tööd teha. Muidugi, tuleb raskemaid aegu ja mingil ajal võib-olla peame koondama inimesi, aga oleme 15 aastat kasvanud, pidevalt, ja arvan, et see jätkub.

Katsun mõelda teistmoodi ja mis mõtetesse puutub, kuidas öelda, siis see on rohkem selline kreatiivne protsess. Palju lihtsam on arengut kavandada, kui igapäevaseid muresid ei ole nii palju. Et kui meeskond teeb operatiivse töö ära, on minul võimalik strateegiliselt mõelda, vaadata, kuidas edasi minna. See ei ole one-man-show, ma tõesti arutan neid mõtteid päris tihti oma meeskonnaga, aga kogemus ja kõhutunne on ikka väga-väga oluline. Ratsionaalselt vaatad küll paberi peal plusse ja miinuseid, aga minul on tihtipeale nii: “Ei, see ei sobi, me ei tee” või “See sobib, teeme!”. Siis hakkame mõtlema. Eks selle taga ole võib-olla elu- ja ärikogemus.

Intuitiivne tunnetus.

Jaa, intuitiivne on, ma ütleksin, õige sõna. Aga see tulenebki sellest, et on kogemus ja siis sa tunnetad: ahaa, nii ei saa või nii saab.

Pärnu Keskuse ostis Wendre tegevjuhile Vahur Roosaarele kuuluv osaühing Stevara. Miks?

Ostsime Pärnu Keskuse minu firma kaudu ja seal on mõni väike omanik ka. Ostsime keskuse, aga müüsime selle edasi Tartu ärimeestele, kes tahavad seda arendada. Wendrele, õigemini firmale Stevara jääb 60 korterit. Teeme need valmis ja paneme kuu–kahe pärast müüki. Loodame, et saame Pärnu kesklinna rohkem elama panna.

Kui see suur ärisaladus ei ole, siis miks te sellise vangerduse tegite? Osta ja kohe ära müüa, tartlastele.

See on ka üks hea küsimus! See oli niisugune oksjoni peal müük ja meil oli mitu huvilist seal, aga kujunes välja, et meil selle kaubanduskeskusega nii sügavat huvi ei olnud. Hakkasime seal omavahel rääkima ja tegime selle tehingu. Kõik läks hästi ja nüüd peab hakkama neid kaubanduskeskuse peale ehitatud kortereid müüma.

CV

* Sündinud 1952. aastal Rootsis Norrköpingis, mis on tuntud tekstiilikeskus.

* Kasvanud kolmelapselises peres, isa on pärit Tartust, ema Saaremaalt.

* Diplomeeritud ehitusinsener, õppinud majandust.

* Alustas äritegevust spordirõivaste ja -tarvikute vahendamisega, jätkas nahkrõivaste müügiga.

* Eestis spordimessil tekkisid tal 1993. aastal ärisidemed, temast sai kontserni Trading House Scandinavia AB kuuluva AS Wendre tooraine tarnija.

* Aastast 2002 Euroopa ühe suurima vooditekstiilide tootja AS Wendre ainuomanik.

* Pärnu aasta mees 2005.

* Tema juhitav AS Wendre on olnud ettevõtluskonkursi tipus kui Pärnumaa suurim tööandja 2009, Pärnumaa parim ettevõte Pärnumaa Karu 2010 ja Pärnu linna ettevõtluse peaauhind 2010 ning Pärnu linna suurim töökohtade looja 2011.

* Eesti majanduse edendamise eest tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja AS Wendre pikaajalise arendamise ning investeeringute eest Pärnu linna vapimärgiga.

* EBS valis ta aasta ärijuhiks 2010 ja ta esindas Eestit Monte Carlos 2011. aasta suvel maailma ettevõtjate konkursil, millel osalesid 50 riigi ettevõtjad.

* Huvitub golfist, jalgpallist, eri rahvaste kultuurist.

* Abielus, tütar ja poeg tegelevad ettevõtlusega. Abikaasa Gisela Hunt kuulub AS Wendre nõukogusse.