Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
/nginx/o/2009/02/18/136233t1h9491.jpg)
Pärnu linna teenetemärgi saamiseks esitatud Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Ants Puusild on nii kliiniku rajaja kui selle viija maailmakaardile.
“Pärnu oli kümme aastat tagasi minu jaoks uus väljakutse. Varem töötasin Viljandis. Kliiniku avapäev oli 1. märts, esimese patsiendi võtsime vastu aga 2. märtsil,” meenutas Puusild. Märtsikuu viiendal päeval tähistab haigla juubelit pidulikult.
Juhataja meelest seisis Pärnu võlu väiksuses ja sai teha paremat koostööd. “Praegu pakume kõiki psühhhiaatrilisi ravivõtteid, mis Eestis üldse olemas,” ütles ta.
Psühhiaatriakliiniku ülemõde Luule Evert on olnud Puusilla kolleeg niisama kaua, kui eksisteerib kliinik. Enne oli Pärnus vaid psühhiaatrikabinet, mis paiknes polikliinikus.
“See oli lausa masendav, kuidas raskes seisundis haigeid tuli transportida Viljandisse Jämejala haiglasse. Kliiniku loomisega muutus kõik,” meenutas Evert.
“Me oleme need kümme aastat püüdnud hoiduda haigete fikseerimisest, trelle akendele ei pandud. Akendel on hoopis kardinad ees ja seintel maalid.”
Hullusärk kui filmidest nähtu puudub üldse. Agiteeritud haige isoleeritakse, tehakse rahustav süst ja teda jälgitakse monitori kaudu.
Puusild jäi personalile esimestest päevadest meelde ääretult sooja inimesena.
“Ta suhtub inimestesse empaatiaga, nagu oleksid nad klaasist. Sellise mõistva oleku juures on Puusillal tehtud palju tööd ravialal, teda kutsutakse loenguid pidama ka välismaale. Hiljuti esineski ta rahvusvahelisel konverentsil,” avaldas Evert.
Mis puutub ravimiuuringutesse, siis pikki aastaid on neid tehtud. Osaletud on ka Rootsi-Vene koostööprojektis.
“See käis nii, et Oskarshamni kliinik koolitas Peterburi arste Pärnu näite varal. Kõige lühem selle koostöö selgitus oleks niisugune: haige ei pea alati olema haiglas, vaid temaga tegelevad väljaspool raviasutust koostöös hoopis psühhiaatrid, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid,” selgitas Puusild.
