/nginx/o/2009/02/19/136493t1hb5c8.jpg)
Arvan, et asi pole piima kokkuostuhinna languses, vaid selles, et see nii palju langes. Teeme ju meiegi oma tulevikuplaane ja kui piima kokkuostuhind oli 5.20, tegime “musta” plaani, kuidas majandada neljakroonise hinnaga. Tegelikkus aga näitab, et hind langeb kolme kroonini.
Meie ei osanud sellist kukkumist ette näha. Mitte keegi ei osanud. Kindlasti mitte analüütikudki, kes istusid pankade tagatubades ja juhtkonnale arengutest memosid tegid.
Piimatootjatele teeb rõõmu kütuse hinna hetkeline madalseis, kuid sedagi pole kauaks. Muus osas ei ole tunda, et mingi sisend oleks odavamaks läinud. Kulutada võime täpselt nii palju, kui piimaliitrist raha saame, on see siis 5.20 või 3.00 krooni, investeeringuteks ja arenguks praegu ruumi ei jää, tuleb tegelda ellujäämisega.
Aga see on täpselt see koht, kui palju me oma riigi arenguks ise teeme. Ostame odavat Läti piima ja kirume Eesti riiki. Loodame targale tarbijale, too ei osta poest niinimetatud Eesti jäätist, mis on kokku segatud Kasahstanist toodud piimapulbrist ja palmirasvast. See on bisnis, kus tarbijaid on lollitatud.
Tarbija rõõmustab, et saab kauba eest vähem raha välja käia. Aga praegu vähem väljakäidud raha korjatakse tarbijalt tagasi. Ja kahjuks jääb Eestis, Baltikumis ja kogu Euroopas piimatootjaid vähemaks ja seetõttu toorpiima hind paratamatult tõuseb.
Lõuna-Euroopa maadleb kõrbestumisega, seega nihkub põllumajanduslik tootmine põhja poole. Eestil on siin šansse.