Võilillefestival pani Kihlepa kihama

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sadu võilillefestivali külalisi kostitanud Eessalu-Neitsi külaseltsi aktiiv kandis võilillekollaseid särke, keetis, küpsetas ja korraldas, et kõigil Kihleppa saabunud taimesõpradel kahe päeva vältel lõbus oleks.
Sadu võilillefestivali külalisi kostitanud Eessalu-Neitsi külaseltsi aktiiv kandis võilillekollaseid särke, keetis, küpsetas ja korraldas, et kõigil Kihleppa saabunud taimesõpradel kahe päeva vältel lõbus oleks. Foto: Urmas Luik

Nädalavahetusel Audrus Kihlepas toimunud võilillefestivalil punuti külamaja ümber võilillepärga, kuulati loenguid, esitleti raamatuid ja degusteeriti põnevaid taimetoite.

Üritust õnnistas tänavu ilus ilm ja tänu sellele oli ettevõtmine suuremalt jaolt värskes õhus. Murul esinesid trummipoisid, ansambel Kognito, kandlemängijad ja Pärnus tegutsev Ukraina folkloori ansambel Trembita.

Külaseltsi aktivist ja taimetark Mercedes Merimaa esitles äsja trükivalgust näinud raamatut “Väega toidud”, mis on loogiline järg tema kahele varem ilmunud populaarsele raamatule “Minu tee taimede väeni” ja “Õitest hingeni”.

Taimetarga valmistatud põnevaid roogi maitses ja pani õpetused raamatuks kokku Paikuse vallas elav ajakirjanik Annika Põltsam, ilmutas Menu Kirjastus. Tagasiside Merimaa teostele on olnud positiivne. “Rõõm on kuulda, et ma pole üksik fanaatik, vaid on teisigi huvilisi, sealhulgas päris palju noori,” tõdes taimetark.

”Meie tervis, inimkonna tervis ja laste allergiad näitavad, et peaksime rohkem mõtlema, missuguse kvaliteediga on toit, mida sööme,” mõtiskles Merimaa. Eestlaste seas on maalähedusel olnud viimastel aastatel varasemast suurem kõlapind, on hakatud tarbima rohkem väekaid toite taimedest, mida vahel nimetatakse umbrohuks ja vahel ravimtaimedeks. “Muidugi ei tee ükski taim ega ravim meie eest seda ära, mida peaksime ise tegema. Raamat on alustuseks, tõukeks, abiks ikka,” lisas taimetark.

Tiiu Salu Tõhelast oli marineerinud võilillenuppe, mida kohapeal proovida sai. “Seda on lihtne teha,” õpetas naine. Nuppe tuleb külma vee sees tund aega leotada. Keeta valmis lahja kurgimarinaad. Nupud võib siis potis kergelt keema lasta, kurnata, purki tõsta ja kuuma marinaadi peale valada.

Puitehete nikerdaja Ilo Kinksaar on juba 79aastane ja elab suviti Paadremal kodumajas, kus ta nikerdamise kõrval igat liiki puitu kogub ja ette valmistab. Puidu kuivatamine ja laagerdamine käib eri nõksudega, et koort lahti ei võtaks. Kinksaar kõneles, et tal on parajasti pooleli kolm raamatut: “Puu ihu ja hing teie teenistuses”, “Nõidade väike välimääraja” ja “Puude horoskoop”.

Heli Viedehof keetis töötoas võilillesiirupit. Tema andis äsja välja raamatu “Tamme talu ürdiaias”, mis kõneleb ürtidest ja ürdikasvatusest. Viedehof annab raamatus palju nippe, näiteks, kuidas vihmausse aeda meelitada, kuidas seemneid korjata, mida kevadel ja suvel külvata. 9. juunil tutvustab perenaine talus kõigile huvilistele uusi ja põnevaid maitsetaimi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles