Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, kelle büroo tegeleb iga päev ligikaudu 10 000 võlgniku vastu esitatud nõuete täitemenetlusega, soovitab makseraskustesse sattunud inimesel eelistada pea liiva alla peitmise taktika asemel aktiivset suhtlust nii võlausaldaja kui vajadusel kohtutäituriga.
Rannar Liitmaa, kui suur on teie büroos võlgnike koguarv?
Suurusjärk on praegu umbes 10 000 inimest. Toimikuid on rohkem, sest ligi poolel on enam kui kaks toimikut menetluses. On võlgnikke, kellel on Pärnu linnas kõigi nelja täituri juures asju.
See on päris kopsakas number. Kas kohtutäituri töökoormus on viimasel ajal märkimisväärselt suurenenud?
Tööpõld on laiemaks muutunud ja rohkem tuleb asju selle aasta algusest, eelkõige finantsasutustelt. Ehk hüpoteegiga tagatavad nõuded, kus inimesed on soetanud omale kinnisvara, mis on pangale tagatiseks. Nende osa on suuresti tõusnud, sest inimesed ei suuda pangalaene teenindada. Julgen arvata, et minu büroos on kasv umbes 500-600 protsenti, võrreldes üle-eelmise aastaga.
Kas tänapäeval on reaalne, et inimesed jäävad oma kodust ilma?
Sundmüügi kuulutusi on palju ja neid tuleb iga päev juurde. Probleem on selles, et täitur ei suuda neid müüa, huvi on kogu kinnisvaraturul väike.
Inimesed proovivad ise oma vara realiseerida ja täituriga koostööd teha. Nad on valmis tulema notarisse, müüma varad, loobuma kodust ja maksma võlad.
On olnud juhtumeid, kus inimesed ei jõudnud maksta laenu, mille tagatiseks on kinnisvara, ja panid büroos võtmed lauale ning ütlesid, et näete, võtke see korter, ma isegi kolisin juba välja. Kuid päris nii asjad ei toimi, sest kui me täna müüme korteri poole miljoniga, kuid võlg on miljon, peab jäägi keegi kinni maksma. Pank läheb ja hageb selle summa ikkagi kohtu kaudu võlgnikult välja.
Peamine ongi, et inimene ei keeraks selga võlausaldajale ja kohtutäiturile ning teeks koostööd, siis on tulemus mitu korda parem. Saab vara realiseerida võimalikult suure väärtusega.
Seega ei maksaks probleemide korral pead liiva alla panna lootuses, et võlausaldaja unustab võla olemasolu?
Alati tasub suhelda võlausaldajaga, sest laenulepinguid on võimalik ümber teha ja kompromissini jõuda. Miks on vaja oodata, kuni võlg jõuab kohtusse ja sellele lisanduvad riigilõivud, kohtu- ja õigusabikulud, täitekulud.
Number üks probleem on inimeste teadmatus, mis sunnib käituma valesti. Nad mõtlevad, et kui koostööd ei tee, ei saa täiturgi midagi teha. Väga levinud väärarusaam on, et täitur peab menetluse alustamise teate andma kätte allkirja vastu ning kui seda teha ei saa, on menetlus lukus. Tegelikult see nii pole, sest seadus on ette näinud alternatiivid, mis võtavad rohkem aega, kuid pärast neid saab täitetoiminguid teha, alates pangaarvete arestimisest kuni kinnisvara arestimiseni.
Koostöö tegemine on seegi, kui inimene annab meile teada oma tegeliku asukoha, et saaksime teha kõik, et materjalid temani jõuaksid. Mida pikemaks venitada kummipaela, seda valusam on sellega vastu näppe saada.
Kinnisvara korral on, mida realiseerida. Kas teil on menetluses juhtumeid, kust polegi midagi võtta nõuete katmiseks?
Neid on päris palju ja tuleb juurde. Ühel inimesel on sees 70 täitetoimikut, aga neist ükski ei täida efektiivse täitemenetluse eesmärki, sest inimeselt pole midagi võtta.
Kas 70 nõuet inimese kohta on rekord?
Minu büroos on see rekord. Sellised on üksikjuhud ja väikesed asjad. Näiteks suudab inimene kümme korda bussis piletita sõiduga vahele jääda, siis magab tänaval 20 korda purjus peaga ja väikesed trahvid muudkui kogunevad, lõpuks lüüakse käega. Ütleme ausalt, et kui inimesel on 70 täitetoimikut, tekib kohtutäituri suhtes immuunsus.
Kas tulevikku näete veel tumedamates toonides kui hetkeolukorda?
Arvan, et edaspidi läheb asi keerulisemaks ja tuleb rohkem maksejõuetuid inimesi juurde. Tagavarad saavad otsa ja pankrotilaine ning täitemenetluse nõuete kasv on väga suur kogu Eestis. Samal ajal järgneb igale mõõnale alati tõus, mõõnaga peab lihtsalt hakkama saama.