Sarvilised tulid Pärnu rannaniidule suve nautima

Enne uuele karjamaale asumist etendasid Soomaalt auto furgoonis Pärnusse reisinud Šoti mägiveised stseene härjavõitluse areenilt. Foto: Ants Liigus

Eile jõudsid Pärnu rannaniidule esimesed poolsada pikakarvalist ja kõverate sarvedega Šoti mägiveist, kes saavad linnas sügiseni rikkalikku ninaesist nautida, et roostunud rannaniit mõne aasta jooksul madalmuruseks karjamaaks kujundada.

Hommikul rannaniidule tuulevarju peesitama asunud rannalistel polnud aimugi, et nad juba mõne tunni pärast sarvilistest seltskonna saavad.

Kui esimesed 17 šotlast pärast tunnist Soomaalt Pärnusse loksumist karjamaale jalga sirutama ja valdusi üle vaatama pääsesid, tuli keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni projektijuhile Bert Holmile meelde, et hommikupoolikul oli kopli merepoolses osas tuule eest kõrkjate vahele endale mõnusa päevituskoha leidnud kahejalgsedki rannalised, kellele mäletsejatega kohtumine oleks ehmatav.

Päevitajad tükkisid koplisse

„Sarved on neil päris teravad. Mul tegid hommikul püksid katki,“ ei pidanud veiste omanik Georg Artma paljuks sarvekandjate eest hoiatada.

Nii ei jäänudki Holmil muud üle kui päikesevannide võtjaid otsima minna, et neid uutest naabritest informeerida ja paluda enne aedikusse elektri lülitamist loomakoplist evakueerida. „Kui elekter sisse lülitada, läheb koplist väljasaamisega keeruliseks,“ arvas Holm.

Auto furgoonist maha kalpsanud esimesi sarvikuid ei huvitanud koplisse tunginud päevitajad esialgu põrmugi. Vaikse sörgi vahepeal näsisid karvased veised maast esimesi rohututte ja suundusid hoopis Raeküla poole.

Artma arvas, et loomadel pikast autosõidust stressi pole. „Paistab, et neile meeldib siin,“ tõdes ta.

Mai rajoonis Papiniidu tänava pikendusel kahe mere äärde viiva tee vahel laiuval rannaniidul jätkub Artma kinnitusel sarvilistele ninaesist paariks-kolmeks nädalaks, siis juhitakse lihast ja luust rooniidukid Raeküla poole uude koplisse. Teine seltskond mägiveiseid hakkab töötlema rannaäärset ala ümber Vana-Pärnus sadama ja veepuhastusjaama vahel. Kokku tuleb tänavu Pärnu rannaniitudele sadakond mägiveist.

Et eelmistel aastatel on sarvilisi imetlemas käinud lausa ekskursioonid, võib linnakeskkonnas asjatavate lehmade manu oodata uudistajate horde tänavugi.

Artma ütlust mööda võivad loomasõbrad kostitada sõbralikke sarvilisi leiva ja sügise poole pooleks lõigatud õuntega.

Kuigi veiste koppel on õige varsti siltidega märgistatud, soovitas Holm olla selle läheduses tähelepanelik koertega jalutajatel ja lapsevanematel, et lapsed elektrikarjust ei puudutaks, sest sellest võib päris valusa nähvaka saada. Samuti võivad lahtised koerad loomi häirida.

Kokku tuleb linnalehmadel keskkonnaameti, Pärnu linna, Tartu ülikooli Pärnu kolledži, keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ja Euroopa Liidu regionaalarengu fondi (ERF) projekti raames taastada viie aasta jooksul 250 hektarit kaitsealust roostunud Pärnu rannaniitu, mis peaks hakkama välja nägema nagu aastakümneid tagasi, kui pärnakad rannaniitudel loomi karjatasid.

Roog kaob kolme-nelja aastaga

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni projektijuhi Bert Holmi jutu järgi on eesmärk saada rannaala roost vabaks, puhastada lõukad sinna kogunenud setetest, taastada rannaniitude looduslik veerežiim ja parandada kaitsealuste liikide elutingimusi.

Rannaniitude taastamise käigus on järgmisel-ülejärgmisel aastal kavas ehitada rannaniitu läbivate teede äärde Raekülla ja Mai rajooni vaatlusplatvormid, rajada veekeskuse külje alla loodusrada ja paigutada külastajatele ala tutvustavad teabetahvlid, korraldada ekskursioone ja trükkida teabematerjale.

„Juba sel sügisel peaks olema pilt siin hoopis teine,“ ütles Holm.

„Mujalt saadud kogemuste põhjal peaks veised suutma kogu rannaala roost puhastada kolme-nelja aastaga,“ lisas keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Murel Merivee.

Viis aastat kestev projekt läheb maksma 1,138 miljonit eurot. Projekti juhtpartner on keskkonnaamet, partnerid on linn ja Pärnu kolledž. Kolm neljandikku rannaniidu taastamiseks kuluvast rahast tuleb Euroopa Liidu Life+ programmi projektist Urbancows, veerandiga panustavad siinsed osalised ja KIK. Peale selle soetatakse osa veiseid KIKi ERFi programmi raames.

Mägiveised jäävad Pärnusse septembrini.