Audru polder uputab põllumaid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lindude rõõm ja maaomanike nuhtlus: tammilt saab vaadelda vees kõrguvaid lehtpuid ning taamal sulistavaid hane-, pardi- ja luigeparvesid, kuid maaomanikud on pahased.

FOTO: Ants Liigus

Audru polder uputab praegu nii teid kui poldriga piirnevaid kinnistuid ja maaomanikud kardavad, et neil pole võimalik tänavu oma maad harida, kui keskkonnaamet poldri ummistunud lüüside avamisega veel viivitab.

Audru polder.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Audru polder.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Audru polder.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Audru polder.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kohalikud ei mäleta, et Audru poldril oleks vesi olnud kunagi nii kõrge, see uputas vastu kevadet peale piirnevate kinnistute golfiväljaku ala ja merest kõige kaugemale jääva Põldeotsa küla maid, rääkis Audru valla abivallavanem Priit Annus. Tema sõnade kohaselt on eelvoolud, mille kaudu peaks vesi merre pääsema, liivast ja mudast ummistunud. Kuna tegu on rahvusvahelise tähtsusega linnualaga, tohib eelvoole puhastada üksnes keskkonnaameti loal.

Appi, uputab!

OÜ Audru Mõis ja AS White Beach Developmenti juhatuse liikme Vahur Tamme hinnangul on praegu veetase poldril pisut langenud, ent ligemale 600–700 hektarit on endiselt lageda vee all.

“Harime seal 400 hektarit, kasvatame heintaimi, sest muud kasvatada pole seal võimalik. Teistel maaomanikel oli mullu maha pandud ka teravilja,” rääkis Tamm. Ta avaldas kartust, et selline veerežiimi muutmine põhjustab soostumist, mis kahjustab kaitseala kõrval asuvate maade omanike huve.

Audru Mõisa ja golfiväljaku esindajana tegi Tamm eelmise aasta lõpus keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile loataotluse Audru Poldri eesvoolu puhastamise kohta. Audru Mõis oli toona valmis kõik tööd ära tegema oma kuludega.

Pärnumaa keskkonnaamet nendeks töödeks luba ei andnud. Hilisemal kohtumisel ametnikega lepiti kokku, et golfiväljak rajab esimesel võimalusel oma kuludega alternatiivse pinnavee väljalasu, et ei tekiks üleujutuskahju, ja keskkonnaamet puhastab omal kulul ummistunud väljalasu Audru poldri pumbajaama juures.

Tamm leidis, et kuna Audru poldril puudub hoiuala kaitsekorralduskava, tekitatakse ametnike tahtliku tegevusetusega olukord, kus väljaspool hoiuala asuvate kinnistute ja rajatiste omanike omand saab tõsiselt kahjustatud või on selle kasutamine piiratud.

Lindude Meka

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Murel Merivee tõdes, et Audru polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, mida kaitstakse alates 2004. aastast. Kaitsmise eesmärk on tagada rändlindudele sobivad tingimused, eriti oluline on Audru polder väikeluigele, hanelistele ja kurvitsalistele.

“Audru polder omab linnukaitselist väärtust just märgalana ning kui tänavune kõrge veeseis on olnud väga tülikas maaomanikele ja hooldajatele, siis lindudele on see olnud jällegi suurepärane,” märkis Merivee.

Kõrge veeseisu tõttu peatus Merivee andmeil poldril üle 15 000 hane ja umbes niisama palju eri liike ujuparte. Eelnevatel aastatel, kui vesi on olnud madal, on hanelised eelistanud ümberkaudseid viljapõlde ja teinud teistmoodi kahju, lisas ametnik.

See, et polder on lindudele oluline ennekõike märgalana, oli ka see kaalutlus, mistõttu keskkonnaamet ei andnud talvel OÜ Audru Mõisale luba truupi avada ning juba Audrus toimunud kohtumise ajal edastas keskkonnaamet oma seisukoha, et tormi tõttu sulgunud lüüsi saab avada alles pärast kevadrännet, mis kestab kuni mai lõpuni.

Keskkonnaamet planeerib loodushoiutöid enamasti rohkem kui aasta ette ning erakorraliste tööde teostamine on sageli raskendatud. Siiski on praeguseks leitud võimalus avada Audru poldri lüüs SA Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) finantseeritava loodushoiutööde projekti raames. Töö tegemiseks on võetud hinnapakkumised ja lepingu sõlmimine on praegu töös. Pärast lepingu sõlmimist on kohe võimalik lüüs avada.

“Audru poldri väärtuste säilimiseks on väga oluline, et lisaks kevadisele kõrgveele oleks ala suvel võimalik hooldada,” teatas Merivee.

Merivee avaldas lootust, et kuna lüüsi avamise järel soojadel suvepäevadel vesi ka oluliselt aurustub, saavad vajalikud tööd alal sel suvel siiski tehtud.

 

Audru polder

Audru aleviku ja Valgeranna vahel ääristab teed 2,5 kilomeetri pikkune allee. Alleest lõuna pool ranna-alal asub Eesti esimene, Audru polder, mis rajati 1938. aastal üleujutuste vältimiseks. (Polder on mere eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti paikneb naaberveekogust madalamal.)

Ligi 2000 hektari suurune Audru polder on paljude linnuliikide pesitsus- ja läbirändepaik ja Natura 2000 võrgustiku linnuala.

Tagasi üles