Pärnu kultuurisuve uus märksõna on „festival“

Barbara Lehtna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meenutus eelmise aasta line-tantsufestivalilt.
Meenutus eelmise aasta line-tantsufestivalilt. Foto: Urmas Luik

Kuigi on hästi teada, et suvel jagub Pärnus tegemist enam kui küll, paneb selleaastane kultuurifestivalide ja rahvapidude hulk kogenud kultuuritajalgi pea ringi käima.

Pärnu tähtsündmuste kalender sisaldab kolme suvekuu kohta kokku 23 festivali või mitmepäevast rahvaüritust. Nendest vähemalt poole moodustavad kultuurifestivalid, mis peegeldavad nii muusikute, näitlejate, kunstnike kui näiteks rahvusvähemuste ettekujutust kõigest sellest, mis suvepealinlaste hingekeeli peaks puudutama.

Juuni on tulvil muusikat ja filmi

Kui juuni algab hea toidu festivaliga, mis sellel aastal just kultuurilisele mitmekülgsusele pretendeerib, siis juuni teises pooles võivad pärnakad ja suvekülalised lõbutseda näiteks veefestivalil “Watergate”, mis samuti eri kontsertide ja sümpoosionidega kultuurielamust pakkuda püüab.

Päris juuni lõpul võtavad linna rannapoolse ala oma viiside valdusesse suupillimängijad, sest oodata on juba üheksandat suupillifestivali “Baltic-Nordic Open”.

Juuli algab tavakohaselt Pärnu filmifestivaliga, mis tähistab oma 26. aastapäeva ja sellel aastal toimub koostöös üleriigilise üritusega “Eesti film 100”. Seetõttu lubatakse filmifestivali kavas pühenduda kodumaistele dokumentaalfilmidele ning korraldada loenguid ja õpitube Eesti kultuuriloo viimase 100 aasta kohta.

Juulis külastavad Pärnut korüfeed

Samuti juuli algusesse jääb muusikafestival „Kummardus Valgrele“, mis tänavugi tipneb galakontserdiga Ammende villa aias, kus tulevad esitusele kõik paremad Valgre teosed.

Juuli teises pooles alustab pea kuu aega vältav kunstifestival „Pärnu IN graafika“, mis võtab enese alla kõik linna suuremad ja väiksemad näitusepinnad ja püüab mõtestada tänapäeva graafika arengusuundi.

Tänapäeva klassikalisele muusikale keskendub aga Järvi suvefestival, mille raames saavad eri meistrikursusi läbida nii dirigendid kui keel- ja puhkpilliorkestrandid. Samalaadse idee, kuid eri tonaalsusega jätkavad juuli lõpus ja augusti alguses Pärnu bluusipäevad, mis samuti pakuvad kontserdielamuste kõrval mitmesuguseid kursusi ja õpitube.

Bluusipäevade peakorraldaja Üllar Kallau leiab, et kuigi suvi on sündmustest tulvil, on uut festivali korraldama hakata suhteliselt lihtne ja igasugused kontserdid leiavad endale palju huvilisi. „Sellist üritust korraldan seetõttu, et bluus mulle meeldib: see on tõeline maailmamuusika allikas. Peale selle kindlasti missioonitundest, kuna mõni aeg tagasi oli see stiil Eestis kahjuks soiku jäänud,“ räägib Kallau. Ühtlasi toob ta välja, et vähemalt bluusipäevad on pigem elustiiliüritus, kuna kontserdipiletite eest raha ei küsita ja pakutakse ühel suvenädalal kuulata mõtlikku muusikat.

August tuleb kultuurikuu

Augusti esimeses pooles avaneb filmisõpradel, kes millegipärast ehk juuni alguses filmifestivalile ei jõudnud, võimalus külastada Academia Non Grata korraldatavat “Fideofesti”, mille kavas on samuti filmiseansid ja videote vaatamine. Vastupidi filmifestivalidele, mis eeldavad publikult vaikset jälgimist, ootab meeleolukat kaasalöömist aga Eesti line-tantsufestival, kus sellel aastal üritatakse augusti alguses püstitada tantsurivi rekordit Papiniidu silla kandis.

Peakorraldaja Kaie Seger arvab, et line-tantsufestivali puhul on oluline järjepidevus, nii ongi sellest festivalist kujunenud üks pikemate traditsioonidega suveüritusi Pärnus.

Kuna sellel aastal toimub tantsupidu üle mitme aasta taas Pärnu linnas, mitte maakonnas, on oodata kindlasti palju uudistajaid ja külalisi, seega festivali jätkumist. Järjekordse Guinnessi rekordi ürituse peale hoiab aga Seger suu lukus: „Mitte midagi ei ütle, aga loodame.“

Augusti keskpaika jääb suhteliselt noor kultuurifestival “Augustiunetus”, mis täidab suvise Pärnu üheks ööks esinemiste, õpitubade ja kõikmõeldavate muude sündmustega.

Augusti lõppu paigutub aga kolmandat korda toimuv Pärnu rahvusvaheline teatrifestival “Monomaffia”, mis seekord toob Pärnu teatripublikule koju kätte nimekad monoteatrid, peale Eesti näiteks Norrast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest.

Suvise kultuurihooaja lõpetab rahvusvähemuste festival “Multikultuurne Pärnu”, kus oma kultuuri tutvustavad Eestis elavad venelased, lätlased, aga ka paljud rahvused, kellest ehk aimugi ei ole.

Kalender üritustest pungil

Peale eelnimetatud ürituste toimub suve vältel mitu kauplemisüritust, näiteks hansapäevad, samuti sportlikke ettevõtmisi, nagu jalgpallifestival “Summercup” ja veespordipidu.

Pärnu linnavalitsuse rahvakultuuri peaspetsialisti Alli Põrgi jutu järgi on sellesuvine kultuurikalender tõepoolest üritustest üsna pungil, aga tema arvates on see alati nii olnud. Selleaastase muutusena toob ta esile, et õnneks on palju sündmusi mõeldud lastega peredele ja kõigile peaks jaguma kohta, kuhu pere nooremate liikmetega minna.

Positiivne on tema arvates seegi, et mõnigi sündmus, näiteks pargikontserdid, on kõigile tasuta. „Pärnu suvi on alati olnud kirev ja mitmekesine ja nii peab see ka jääma,“ on Põrk kindel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles