Ema ei mõtlegi nelja lapse juurde tagasi tulla

Üksikisa staatusesse kukkunud Häädemeeste valla Urissaare küla mees Jaano Kielas möönab, et ehkki ta võtaks naise just laste pärast tagasi, ei saavat tema ega abikaasa vahel tulevikus enam usaldust olla. Foto: Ants Liigus

Häädemeestel Urissaares oma kodunt 20. jaanuaril lahkunud nelja alaealise lapse ema Piret Kielas teatas mehele, et ärgu lootkugi teda veel tagasi tulevat.

Üks esimeses klassis käiv laps ja ülejäänud kolm lasteaiaeas pisipoissi-tüdrukut ootavad aga ema pikisilmi. Et too pole tulnud, süveneb lastes hirm, mida nad väljendavad omamoodi: kipuvad pidevalt isa sülle ja klammerduvad tema külge.

“Nad kardavad, et äkki lähen mina ka ära,” selgitas üksikisaks jäänud Jaano Kielas.

Läks rekka-juhiga minema

Eelmisel nädalal sõitis Jaano sõbra autos Pärnusse, et pensioniametis laste emale Piretile laekuv lastetoetus oma nimele vormistada. Laste vanaema Velje Kielas (60), Jaano ema, oli ajakirjanike saabudes kodus laste juures. Ta ei suutnud silmavett tagasi hoida: “Olen nii vanaks elanud ega oleks uskunud, et sellist asja veel nägema pean!”

“Saaksin aru, kui mu poeg oleks vägivaldne. Ei midagi sellist. Ta ei võta isegi viina. Piretil pidi mõistus lihtsalt ära keerama,” arutles Velje.

Vanaema meenutas, et see pole Piretil esimene kord kodunt ära joosta. Juba seitsmes. Jaano on alati andeks andnud ja naise tagasi võtnud. Möödunud suvel juulis oli Piretil taas poolteisenädalane “hüpe” – läks ühe rekka-mehega. Jaano pidi end kergkruusatehasest töölt lahti võtma, et laste juurde jääda. Ta valmistas seal Fibo plokke. Kui Piret tagasi tuli, sai Jaano tööd Tallinnas ehitusel ja Piret võttis end Häädemeeste bensiinijaamast töölt vabaks, et lastega tegelda.

Nüüd jooksis Piret taas rekka-mehega ära. Üle nädala ei saadud temaga ühendust: küllap sõitis autojuhiga välismaale kaasa. Politsei aitas naise elukohta tuvastada ja leidis ta Paikuselt tuttava juurest 29. jaanuaril. Jaano pidi aga metsatöölt, kus oli hea teenistus, ära tulema – üksikisadele see amet ei sobi. Jaanole on Piret teatanud: ärgu lootkugi, et ta veel tagasi tuleb.

Miks vanaema ei võiks laste juurde jääda? Velje sõnutsi tundunud talle ühel ajal, et noorte elu on rööpasse läinud. Neli aastat tagasi võttis ta elukaaslasega maja remondiks laenu, aga too lahkus manala teele ja naine peab nüüd pangalaenu üksi maksma, umbes 4000 krooni kuus, nii veel kolm aastat. Pensioni saab Velje ligi 3000 krooni.

Mees üksi ja kõrini võlgades

Esimene n-ö materiaalne samm oma olukorra parandamiseks on Jaanol tehtud – lastetoetus laekub nüüd isa nimele. Häädemeeste sotsiaalosakonnast anti talle eelmisel nädalal suur pakk, kus sees toiduained. Vald on peret ema lahkumisest saadik ettenähtud summadega toetanud. Jaano jutust aga selgub, et abikaasa Piret on kogu perele noa selga löönud ja tehtud võlgu on tal üksi raske maksta.

“Ma olen kõik need “jooksud” ära kannatanud ja ta ikka tagasi võtnud. Nüüd aga saadab naine naabri internetti sõnumi, et ma ahistavat teda, hoidvat lastega kodus, mis ajavat ta hulluks. See oli ta oma valik, kui ma vahepeal Tallinnas ehitusel töötasin. Tegelikult oleks saanud lapsed lasteaeda panna, ta oleks võinud tööle minna,” pahandas õnnetu isa. “Ta olevat jätnud lapsed turvalisse kohta, sellest talle piisavat,” vahendas Jaano irooniaga naise põhjendust pisipere mahajätmise kohta.

Toimetusel õnnestus laste ema Piretiga ühendust saada.

”Ma ei jätnud oma lapsi maha,” kinnitas Piret. “Niipea, kui leian uue elu- ja töökoha, võtan lapsed enda juurde. Saame Jaanoga 26. veebruaril kokku ja arutame seda, aga koju tagasi ma ei lähe,” rääkis ta telefonitsi. Mis on mittenaasmise põhjus, seda ta öelda ei tahtnud.

Jaano on aga hädas ja tunnistas: lapsed käivad lasteaias, aga ta ei saa neid sinna viia. Probleemi arutas ta valla sotsiaaltöötajatega. Kogu raskus taanduvat transpordile. Näiteks olevat valla sotsiaaltöötajad osutanud tema võimalikule tööleasumisele Võistes, mis talle sobivat. “Mul tekib aga laste viimise-toomisega probleeme,” märkis Jaano.

Esiteks ei liigu sobival ajal suuri liinibusse, teiseks on väike transiitbuss puupüsti täis. Õhtune sõit olevat ümberistumisega teise bussi.

“Pean tööandjale tõestama, mis kella ajal mulle kui üksikisale tööle ja töölt minna sobib. Kes minuga nii mängib?” küsis ta.

Jaano leidis, et talle ja lastele oleks parim, kui ta saaks oma autoga tööle sõita, lapsed lasteaeda viia ja sealt tuua. Autosid on peres kaks, kummagagi aga sõita ei saa, sest need on pangalaenuga ostetud ja pank tahab neid juba tagasi. Ta peaks kuus maksma 6000 krooni, leping on sõlmitud aastaks. Aga kaks kuud pole mees maksta suutnud ja nüüd tahab pank 32 000 krooni. Oli juttu autode tagastamisest, aga ühel sõidukeist ei ole liikluskindlustust, teisel ülevaatus tegemata.

Jaanot ärritab, et laste puhul on tal soovitatud kaaluda lastekodu, kuni mees oma elu rööbastesse saab.

“Lapsed on niigi hirmul. Ma ei saa õue puidki tooma minna, jooksevad püksisäärde kinni: isa-isa, ära mine! Mul pole südant neid niipalju traumeerida,” kinnitas ta.

Jaano näeb ainsa lahendusena, et saaks rattad alla ja sõitma. “Võiste töökohas olevat töö hommikul kella üheksast õhtul viieni, see sobiks mulle ideaalselt laste viimiseks-toomiseks,” lausus ta. Tõsi, kohe hakkab bensiiniprobleem kummitama, sest pikka maad sõites läheb kütust palju.

Jaanol on veel üks hoop seedida. Tema eksnaise poeg, kes sai 21 aastat vanaks, olevat avastanud: isa poolt maksmata jäänud alimendid võib takkajärele kätte nõuda. Nüüd tuleb Jaanol pojale veel 22 000 krooni maksta. Kui palju juba makstud on? “Oi, ärge küsige, ma ei tea, kohtutäitur lasi iga kord palgast maha võtta. Praegu pole mult midagi võtta, seegi võlg jääb linnukesena üles,” avaldas Jaano.

Heitunud pereisa, kes naise jooksupanekute pärast on jäänud ilma kolmest töökohast, võtaks Pireti veel kord tagasi, seda just laste pärast, kes ema ootavad. Aga ka seetõttu, et ta ise saaks tööle minna ja võlgu maksma hakata.

“Minu ja Pireti vahelisest usaldusest ei tule aga enam midagi välja,” arvas ta.

Häädemeeste sotsiaalkeskuse juhataja Tiiu Talvak tähendas, et nad tegelevad Kielaste pere probleemiga päris aktiivselt. “Olukord on keeruline, aga mitte väljapääsmatu. Püüame kogu tekkinud sasipuntra lahti harutada, sammhaaval aidata nõu ja jõuga.”