Metsa tänava liigvesi rahapuuduse tammi taga

Kolme aasta eest linna poolt korda tehtud Metsa tänava äärse kraavi korrasoleku eest pole kohalik rahvas paraku eriti hoolitsenud. Ehkki sademeveed tegevat neile liiga. Foto: Ants Liigus

Kolme aasta eest lehetoimetusele liigvee üle kurtnud Pärnu Metsa tänava elanike eluolu pole vahepealse ajaga väidetavalt muutunud: sademevesi uputavat neid jätkuvalt.

„Saatsime ammu sademeveeprobleemi pärast linnavalitsusele kirja ja linnavalitsus vastas 2010. aasta oktoobris, et nad püüavad probleemi lahendada,” rääkis Metsa tänava elanik Lea Allmaa. „Aga ei lahenda, pole raha, pole seda, teist ega kolmandat.”

Kurtja väitel teeb jutuks tegematajätmine eriti tuska selle pärast, et kui omal ajal tutvustati piirkonnas kavandatavate kaevetööde projekti, olnud plaanile kantud sademeveekanalisatsioongi.

Nüüd on küll vee- ja kanalisatsioonitorud paigaldatud, ent sademevee ärajuhtimiseks vajalikke torusid pole ja karta on, et ei tulegi. Seega pole loota pääsemist ala igal aastal uputavast veest.

Rahata ei ehita

Tõele au andes tuleb tõdeda, et AS Pärnu Vee Pärnu kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise teise etapi raames Metsa tänava piirkonnas tehtavate tööde projektis on sademeveekanalisatsioon kavandatud majade 28 ja 34 juurde ja Metsa tänava äärde, ei mujale.

Ka mitte sellesse Raja tänava poolsesse piirkonda, mille liigvetest Pärnu Postimees kolme aasta eest kirjutas.

Pärnu Vee projektijuht Jaanus Vent ei näinud vajadust sel teemal pikalt peatuda.

„Metsa tänava piirkonnas rajatakse sademeveekanalisatsiooni torustik ainult Metsa tänavale, selle piirkonna umbtänavatesse ei ole sademeveekanalisatsiooni kunagi kavandatud, AS Pärnu Vesi ei ole seda kellelegi lubanud,” kinnitas Vent. “Liitumispunktide asukoha kooskõlastamiseks esitatud plaanidel ei saanud nimetatud umbtänavate puhul kuidagi sademeveetorustikke peal olla.”

Pärnu linnavalitsuse tehnovõrkude peaspetsialist Jaan Põlma nentis, et tallegi teeb muret Metsa–Raja–Riia maantee ja Papiniidu tänava vahelist kvartalit kiusav liigvesi, ent linna rahalisi võimalusi hinnates see mure praegu jääb.

Küll tõi tehnovõrkude peaspetsialist esile olulise tõiga: kõnealuse piirkonna elanike kurtmise järel tegi linn 2009. aastal korda Metsa tänava äärse ehitus- ja olmeprahti kohati ääreni täis kraavi kuni Raja tänavani. See toimis toona ja toimib tänini.

„Sel ajal ega enne seda ei olnud meil kellelgi õrna aimugi, mis edaspidi majanduses juhtuma hakkab ja milline on selle mõju linna tegemistele,” märkis Põlma. „Siis lootsime ja andsime ka lubadusi, et vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisega samal ajal püütakse rajada sademeveetorustikke.”

Kui vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimine ja rajamine teostub tänu Euroopa toetusrahale, siis sademeveetorustikud sõltuvad sõna otseses mõttes Pärnu Vee heast tahtest või linna suutlikkusest töid rahastada.

Paraku Metsa piirkonnale rahaliste toetuste saamine venis. Samuti jooksis liiva Pärnu Vee üritus koostada oma jõududega Metsa piirkonna vee-, kanalisatsiooni-, sademeveetorustike rajamiseks tarvilik projekt.

„Aeg läks, majanduses liikusid asjad allamäge, sealhulgas kuivasid kokku linna rahalised võimalused, majandusraskuste tõttu pidi oma plaane kärpima ka Pärnu Vesi,” rääkis Põlma. „Linna eri piirkondade vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamise mahust peab Pärnu Vesi maksma omafinantseeringuna neljandiku ja sademeveetorustike ehituse täies ulatuses, sest linnal pole selleks raha. Nii ulatuslike ehituste puhul on Pärnu Veel väga raske rahalist katet leida juba omafinantseeringuteks, lisakulutused on veel eriti valus teema.”

Valusate teemade hulka kuulub Põlma väitel Metsa tänava piirkonna pea olematu sademeveesüsteemgi.

Oma silmas pindu ei näe

Ehkki Pärnu Vesi on kõnealuses rajoonis praegu isegi hädas, sest madal pinnavesi häirib pumpla tööd, on linnavalitsuse tehnovõrkude peaspetsialist pidanud Pärnu Vee projektijuhi Jaanus Ventiga aru, mida saaks ehituse käigus teha pinnavee ärajuhtimiseks. Seni pole arupidamistest tulu tõusnud.

„Isegi vahetänavatesse kraavide rajamine on problemaatiline, sest sel juhul tuleks kinnistutele sissesõiduteede alla truubitorud panna – need on aga kulukad, kipuvad kinni külmuma ja jälle on üleujutuse pahandused kiired tulema,” tunnistas Põlma. „Nii jääbki veel sademeveekanalisatsiooni ehitamise variant, aga nagu eelnevalt sai selgitatud, selleks ei ole linnal ega Pärnu Veel raha.”

Tehnovõrkude peaspetsialist lisas, et mõnigi sealse kandi elanik võiks enne teiste süüdistamist visata pilgu peeglisse.

Kui Põlma käis hiljuti Metsa tänava kinnistuomaniku juures ja proovis liigvee teemal ratsionaalset dialoogi arendada, lõppes see fiaskoga.

 „Ta tagus nagu sepp naela: süvendage kraavi, tehke uus truup, majaalune vett täis ja nii edasi,” muigas Põlma mõrult. „Kui ma pakkusin, et üks päästevahend oleks see, et ta korrastaks-süvendaks kinnistut läbiva kraavi, oli see nagu katse bensiiniga tuld kustutada …”