Noored hakkajad tegid rõõmuga 1600 päeva tööpraktikat

Noorte pikaajaliste töötute temaatikat uuris oma lõputöös Tartu ülikooli Pärnu kolledži diplomand Eva Kuslap, kes projekti kokku võtval seminaril andis selle kohta huvitava ja mõtlema panevate järeldustega ülevaate. Foto: Urmas Luik

Noored töötud tõestasid, et kogukonna toetusega on võimalik leida endale leivateenimise koht, ning kogesid koolitamise, nõustamise ja praktika vajalikkust.

Pärnu keskraamatukokku projekti “Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule” lõpuseminarile kogunenud osalejad, koolitajad, praktikajuhendajad vaatasid sissejuhatuseks Argo Valdmaa teemakohast kokkuvõttefilmi, mille tunnistuse saajad mälupulgaga kaasa said.

Filmis tõdes üks projektinoori, et paljud tema eakaaslased on töötud, sest vanemad on neid nii palju hellitanud ja nad ei võta kooli lõpetamise järel ennast kokku.

“Meie põhimõte oli tegelda iga noorega individuaalselt, selleks olid neil mentorid,” märkis projektijuht Eha Paas samas ülevaatefilmis.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (PEAK) algatatud ja Euroopa sotsiaalfondi toetusrahaga ligi aastase projekti tulemusena leidis 22 noort töökoha, kümme saab peagi tööle, üks läheb õppima, üks sõjaväkke, kuus vajab töötukassa tuge tööotsinguil.

Sobiva otsinguil

Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse eriala diplomand Eva Kuslap valis lõputöö teema tulenevalt kõnealusest projektist ja käsitles noorte töötute tööturule rakendamise toetamist kogukonnas. Kuslap küsitles 14 projektinoort (neist pool ehk seitse põhiharidusega), tegi põhjaliku ülevaate töötuse kohta nii riigis kui Pärnumaal ja tutvustas oma uurimust lõpuseminaril.

“Projektis osalemine andis noortele kindlust, mida on neile väga vaja, et vältida sattumist pikaajaliste töötute hulka,” järeldas Kuslap. “Projekt pakkus noortele peale tööpraktika vajalikku toetust, mis on eriti oluline nende noorte puhul, kes on pärit probleemsest perest, andis neile võimaluse kodunt välja tulla ja mitte usku kaotada.”

Kuslapi küsitlusest selgus, et peamine põhjus, miks noored soovivad tööd, on enda ja perekonna majanduslik kindlustamine. Noorte palgaeelistused on erinevad: alates 300 eurost Eesti keskmise palgani, mis SEBi Balti majapidamiste analüüsi kohaselt on sel aastal 865 eurot. Kaks vastanut soovis nii palju raha, et materiaalselt oldaks kindlustatud ega peaks igapäevasele väljatulemisele mõtlema.

Arvandmetele tuginedes on Pärnumaal arvel ligemale 500 töötut noort, kuid Kuslap nentis, et tegelik arv võib olla kaks–kolm korda suurem. Tihti on töökoha otsingul takistuseks ebasobiv ehk keskustekauge elukoht.

Eraldi peatükis käsitles Kuslap noorte ja projektijuhi ettepanekuid noorte tööpuuduse leevendamiseks riigis alates sellest, et koolides võiksid olla karjääriõpetuse tunnid.

“Tihti on noortele takistuseks, et ei teata, mis neile sobib. Puudu on praktilistest oskustest, kuidas CVd, kaas- ja motivatsioonikirja koostada, kuidas tööintervjuul käituda,” tõdes töö autor.

Üks järeldusi on, et töötukassa konsultandid peaksid noori töötukassa võimalustest rohkem teavitama ja leitud töökoht jääb vahel ajutiseks, sest see ei sobi konkreetsele inimesele.

Tööpraktikal jõudsid paljud noored selgusele, millises valdkonnas nad soovivad tulevikus töötada, ja karjäärinõustajate abiga selgusid nende tugevamad küljed.

Aktiviseerimiskeskus

Projektijuht Eha Paasi sõnutsi jõuti järeldusele, et noorte kaasamine vabaühendustesse ja nende väljatoomine kodukohast on oluline, sest väikestes kohtades kiputakse noortele panema külge hinnangusilte, mis võivad nende tegevust ja tahet takistada.

“Tähtis on luua noori toetav võrgustik ja kinnitust sai mõte luua noorte töötute aktiviseerimiskeskus, kus nendega individuaalselt tegeldaks. Projekti meeskonnaga oleme 100 protsenti veendunud, et Pärnumaale on sellist keskust vaja,” rääkis Paas.

“Noortele töötutele mõeldud projektid on väga olulised vahendid tänapäeva noorte murede märkamisel, seda eriti kogukonnatöös,” leidis Kuslap. “Kuna iga noor ja tema probleemid on erinevad, peaks kõige lähedasem ehk kogukond olema see, kes märkab muret ja abistab selle ületamisel.”

PEAKi juhataja Imbi Lepik-Martinson tõdes, et nende algatatud projekti eduhetked on seotud noorte töölesaamisega. Jätkuprojekti teatepulga võtab üle MTÜ Selts Raeküla, millel on pikaajalised kogemused noorte töötute aktiviseerimisel.

Jätkuprojektist tegi ülevaate Raeküla seltsi esindaja Agne Susi, töökava hõlmab põlvkondadevahelist ja kogukondlikku koostööd tandemmeetodil. Sihtrühmas on 50–74- ja 16–24aastased, kokku 100 inimest, kellest eakamatel on anda edasi oma elukogemus, noorematel aga energia ja teotahe. Projektipõhise ettevõtmise tööklubidesse kaasatakse lähivälismaagi ehk Läti ja Leedu.

Projekti toetab Euroopa sotsiaalfond, alanud on tandemmeetodi väljatöötamine ja kokkulepete saavutamine maakonna sotsiaaltöötajatega.

Muusikalise tervituse esitas koosolemisel projektis osalenud ja Nooruse majas edukalt tööpraktikal olnud Scott Murro. Piibelehed kaunite ja lõhnavate tänukimpude tarvis olid korjatud Soometsa kandist ning tunnistused ja Eha Paasi ja Imbi Lepik-Martinsoni tänusõnad jõudsid enesekindlust kogunud noorte ja nendega tegelejateni.

“Minge oma unistuste järgi, vaadake kaugemale, ärge tehke ühepäevaotsuseid,” soovis projektijuht Paas neile, kes tegid läbi Pärnumaal esimese kogukondade toel teostatud noortele pikaajalistele töötutele mõeldud projekti.

 

Projekt “Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule”

* Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse algatatud projekt “Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule” kestab 1. augustist 2011 kuni 30. juunini k.a. Kokkuvõttev seminar toimus 12. juunil Pärnu keskraamatukogu saalis.

* Sihtrühm oli 16–24aastased, pool aastat või kauem tööta olnud. Osales 42 noort, neist 22 on saanud tööle ja kümme asuvad peagi tööle.

* Eesmärk oli pikaajaliste töötute ja heitunute sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

* Projekti ajal toimus 35 tööklubi, kaks ühiskoolitust ja kokku 4014 tundi erialakoolitusi.

* Tööpraktikat tegid sihtrühma noored kokku 1600 päeva 30 praktikakohas.

* Projekti maksumus oli 163 091 eurot, millest 146 691 euroga toetas Euroopa sotsiaalfond. Omafinantseeringu tagasid Pärnumaa omavalitsused, MTÜ Pärnumaa Kodukant, Soometsa külaselts ja Häädemeeste ettevõtluskoda.

* Ettevõtmise partnerid olid Eesti töötukassa Pärnumaa osakond, Pärnumaa omavalitsuste liit, aktiviseerimiskeskus Tulevik, MTÜ Pärnumaa Kodukant.

Andmed: Pärnu Postimees