/nginx/o/2012/06/19/1175550t1hebf8.jpg)
Esmaspäeval Pärnu Postimehe veebilehes hülgekorjustest avaldatud artikli tagamaa pole hüljeste kallal toime pandud massimõrv, vaid intensiivne kalapüük Pärnu lahel ja soojenenud merevesi.
Mis tappis hülged?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Looduse fondi mereimetajate spetsialisti Ivar Jüssi sõnade järgi ei ole hülgekorjuste kaldale uhtumine küll normaalne, kuid seda tuleb kevaditi päris tihti ette.
Mõni aasta tagasi korjati Pärnu lahe ümbrusest aastas kokku üle 100 hülgelaiba. Ta lisab, et tegemist on eelkõige Pärnu probleemiga, mujal rannikul seda nii palju ette ei tule.
Peamine põhjus on väga intensiivne mõrdadega kalapüük Pärnu lahel. Tihti jäävad hülged võrkudesse kinni ja upuvad ning hiljem viskavad kalamehed leitud hülgelaibad merre tagasi. Kui lahes vesi soojeneb, hakkavad korjused lagunema, tõusevad pinnale ja meri uhub need kaldale. Ehkki on kahtlustatud haigusi, on Jüssi jutu järgi põhjus pigem kalapüügis.
Korjuste rohkus suvepealinna piirkonnas tuleneb ka Pärnu lahe eripärast: madalasse lahesoppi kanduvad lääne- ja lõunakaarte tuultega kokku kaugemal surnud hülgedki.
Seaduse järgi võivad kalurid Jüssi sõnade kohaselt leitud hülged endale jätta, kuid kui seda ei soovita, võiks teatada Eesti mereinstituudi Pärnu kontorile, mis värskeid korjuseid uurimise tarbeks kogub.
Paarkümmend hüljest on selle aasta jooksul sinna saadetud. Tasuks aga meeles pidada, et juba kaldale uhutud ja roiskuvate loomadega ei ole instituudil midagi peale hakata.