Lõpueksamite süsteem läheb uutmisele

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevaste koolieksamite koostamise seminaril esindasid Narva Soldino gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Valeria Aleksejeva ja eesti keele õpetaja Jelena Vassiljeva.
Tulevaste koolieksamite koostamise seminaril esindasid Narva Soldino gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Valeria Aleksejeva ja eesti keele õpetaja Jelena Vassiljeva. Foto: Ants Liigus

Aastal 2014 muutub praegu kehtiv riigieksamite süsteem, nii et ületuleval kevadel peab gümnaasiumilõpetaja sooritama edukalt neli eksamit: eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksami ning kooli koostatud komplekseksami.

Komplekseksam hakkab olema omandatud teadmiste väga laiahaardeline kontroll, sest eksam hõlmab nii konkreetse kooli õppesuundi kui loodusaineid (loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika) ja sotsiaalaineid (ajalugu, inimese-, ühiskonna- ja usundiõpetus, filosoofia).

Aeg nõuab uut

„Tegelikult on riigieksamid senisel kujul ennast ammendanud, sest kõrgkoolid teevad oma erialadele nagunii väga palju katseid,” tõdes Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets. „Ka on koolidel eri õppesuunad ja nad on teadmiste pealt rohkem mõistmisele ja eluküpsusele orienteeritud, nii et koolidel saab edaspidi olema päris häid võimalusi. Kas koolid suudavad seda kasutada – see on põhiküsimus.”

Samuti oli veel 20 kooli esindajatega kaks päeva Pärnus Strandis tulevase eksamikorralduse üle aru pidanud Aasamets seda meelt, et õpetajaskond peab plaanitava muudatuse eluviimisel häälekalt kaasa rääkima.

„Kui me poleks sellel mingit vilja näinud, ega me oleks kippunud osalema,” ütles Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor. „Iga selline arutlus ja vaade ettepoole on õpetajatele väga arendav; mõistlik on vaadata, mida saab kool ise ära teha. Me ei pea, nokk lahti, ootama, kas riiklik eksamikeskus on midagi ära teinud.”

Pealegi võimaldab kaasatöötamine Euroopa sotsiaalfondi (ESF) programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“ raames korraldatavatel koolieksami eksamiülesannete koostamise ja hindamise seminaridel koolil osaleda juba protsessis, millesse ülejäänud paarsada kooli lülituvad hiljemalt 2013. aasta sügisel, sest uus koolieksam tuleb neilgi 2014. aasta kevadel igal juhul korraldada.

Ebaselged põhimõtted

Hugo Treffneri gümnaasiumi arendusjuht Anti Alasi suhtus eksamisüsteemi muutmisse skeptiliselt. Tema kahtlusi toitis eelkõige tõdemus, et koolieksam saab olema nagu ühepajatoit, mis peab küll saama maitsev, kuid keegi ei tea, mida ja kui palju roa sisse panna.

„Uus süsteem tähendab lõimitud eksamit, kus eri ained kokku pandud, aga see eeldab hoopis teistsugust õpet,” väitis Alasi. „Praegu õpetatakse konkreetseid aineid ja iga õpetaja tegeleb oma aines omandatud teadmiste kontrolli ehk hindamisega. Uus koolieksam tahab aga kontrollida nii loodus- ja sotsiaalaineid kui kooli õppesuunda ehk väga erinevaid asju ja seda kõike ühe eksamiga.”

Alasi hinnangul on igati põhjendatud küsimus, kuidas üldse eksamit koostada. Kas võtta igast ainest pisut või valida näiteks kolm ainet ja kontrollida teadmisi nendes põhjalikumalt? Või teha hoopis lõimitud ülesanded, mille lahendamine nõuab teadmisi mitmes aines?

See omakorda eeldab sootuks teistsugust õppeprotsessi ehk õppeainete lõimimist, millest praegu annab rääkida pooli hääli.

„Meie väide on, et meie haridussüsteem ei ole selleks valmis, et me õpetaksime paljusid aineid lõimitult – see on see probleem,” tõdes Alasi.

Tuleb end taas tõestada

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse osakonnajuhataja Aimi Püüa, kes koos ESFi programmi koordinaatori Ada Lumistega seisis hea Pärnu seminari korraldamise eest, märkis, et eksamisüsteemi muutmise järel saab üks arenguring täis ja ollakse teatud moel tagasi aastas 1997.

Ehk ajas, kui kõrgkooli astumiseks tuli edukalt läbida mitu sisseastumiseksamit. Ja taas silmitsi probleemiga, mida peagi ajalooks saavate riigieksamite ajal polnud, sest kooli lõpetamiseks edukalt sooritatud riigieksam oli ühtlasi kõrgkooli astumise eksam.

„Kui senised riigieksamid võimaldasid kahte ühes: said lõpetada kooli ja neid tulemusi aktsepteeriti kõrgkooli astumiselgi, siis kas nüüd ei suurene noorte inimeste koormus?” arutles Püüa. „Teine, mille üle tuleks mõelda, on see, et kui praegu oli mugav samu eksamitulemusi esitada nii Tartus kui Tallinnas, siis Saaremaa või Hiiumaa noorel saab edaspidi olema väga keeruline ja ta peab enne endale väga selgeks mõtlema, kus ta tahab õpinguid jätkata, sest mõlemal pool ta ei suuda sisseastumiseksameid puhtfüüsiliselt teha.”

Samuti toob uus eksamisüsteem Püüa hinnangul kaasa selle, et Eesti haridussüsteem peab taas hakkama oma headust tõestama.

„Riigieksamid on oma 16aastase ajaloo jooksul omandanud ka väljaspool Eestit kehtiva kvaliteedimärgi,” rääkis eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse osakonnajuhataja. „Kui meie noored lähevad võõrsile eksamitulemustega üle 80 punkti, siis neid tunnistusi aktsepteeritakse ja soovijad on sisse saanud igasse ülikooli.”

Püüa lisas, et kui alguses oli välismaal riigieksamite lahtiseletamisega üksjagu tegemist, eksamikeskuse töötajail tuli kirjutada seletuskirju, mida konkreetse eksamiga mõõdetakse ja mida punktid kajastavad, siis praegu siinset haridussüsteemi usaldatakse. „Nüüd tuleb uus tsükkel ja see tee on vaja jälle läbi käia,” tõdes ta.

Praegu praktiseeritavad riigieksamid toimusid esimest korda 1997. aasta kevadel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles