Hanno Pevkur: Sotsiaalvaldkond vajab kiireid otsuseid

Sotsiaalminister Hanno Pevkur.

FOTO: Peeter Lagovits

Nädalapäevad ametis olnud sotsiaalminister Hanno Pevkurit on tema sõnavõttude eest napi tööstaaži jooksul rohkem vastu- kui pärikarva silitatud. Nimetades töötutoetuse saajaid kerjajateks ja väites, et spordivõistluste ajal tõuseb hüppeliselt haiguslehte vajavate töötajate arv, teenis Pevkur rahva pahameele ja otsa ette poliitbroileri templi. Vastne minister kinnitas, et keerulises majandussituatsioonis pole talle antud pikalt aega vastutusvaldkonda sisse elada ning probleeme peab lahendama tempokalt.


Hanno Pevkur,
võtsite üle ministeeriumi, mille tegevust on viimastel kuudel saatnud kõrgendatud avalikkuse tähelepanu puudega inimeste abiraha maksmisel tekkinud viivituste pärast. Kui palju raskemaks tegi teadmine, et suur osa inimestest on asutuse töös pettunud, teie ametisseastumise?


Loomulikult olin teadlik olukorrast ja toimunust. Sotsiaalministri amet on keeruline headel aegadelgi, sest iga otsus puudutab inimeste elu otseselt. Seda enam on olukord keeruline majanduslanguse tingimustes, kui tuleb teha kärpeid ja väga raskeid valikuid.



Minister Maripuu tegi, mis lubas, süsteem on muutunud paremaks ja hakanud toimima. Samal ajal on selge, et nii minul kui ülejäänud ministeeriumi inimestel tuleb tugevalt pingutada, et kõik sujuks, ning samasugused probleemid juba eos lahendada.



Probleemide taustal on ootused uuele sotsiaalministrile kõrgemad kui mõnes muus olukorras. On see pigem lisakoorem õlgadel või väljakutse, et end tõestada?


See on kindlasti suur väljakutse lisakoormaga õlgadel.



Kui hästi toimiva ministeeriumi te eelmiselt sotsiaalministrilt Maret Maripuult üle võtsite ja kas saate kinnitada, et takistused IT-süsteemide toimimisel on kõrvaldatud, nagu Maripuu lubas?


Minister Maripuu tegi ministeeriumi juhtimisel kindlasti head tööd. Probleemid, mis siis olid, on nüüd kas kõrvaldatud või on töö lõppjärgus. Olen jõudnud käia ministeeriumi töötajatega tutvumas ja kõnelnud nende tööst. Olen veendunud, et ministeeriumis töötavad oma ala head spetsialistid ja kõik pingutavad selle nimel, et selliseid probleeme enam ei tekiks.



Kas teie esimene töönädal on kulunud enese vastutusvaldkonnaga kurssi viimisele või olete juba jõudnud sisukamate ülesanneteni?


Astusin ametisse ajal, kus sotsiaaltemaatika on väga suure tähelepanu all. Töötus kasvab iga päevaga, sellest kooruvad probleemid, mis puudutavad nii tervishoidu kui sotsiaalvaldkonda. Kõik peab toimuma kiirendatud korras, nii probleemidega põhjalik tutvumine kui olulistele ja suurtele probleemidele lahenduste otsimine. Peale hulga materjali lugemise jõudsin esimesel nädalal kohtuda näiteks puuetega inimeste esindustega, haigekassa juhi, töötukassa juhi ja tööandjate keskliiduga. Kindlasti saavad järgmised nädalad olema täis kohtumisi eri valdkonna inimestega, samal ajal tuleb raskeid otsuseid vajavaid nõupidamisi.



Ühes intervjuus rääkisite, et OMi ja MMi ajal suureneb haiguspäevade arv ja et olete kuulnud jutte, kuidas raskustes ettevõtted vassivad haigusraha maksmisega. Haigekassa lükkas teie väite ümber. Kas arvamuse kujundamisel lähtute vaid teie kõrvu jõudnud juttudest või on selle taga faktid?


Tehtavad otsused peavad tuginema nii faktidele, analüüsidele kui muule kättesaadavale infole. Haiguspäevade hüvitamise küsimus tõstatus ning nüüdseks on riigikogu otsustanud süsteemi  juulist alates muuta. Ministeeriumi ülesanne on tagada, et kõik tehnilised lahendused oleksid uue süsteemi käivitumisel töökorras.



Kui riigieelarve kärpimine tõuseb uuesti päevakorrale, siis mille pealt annab sotsiaalvaldkonnas veel kokku hoida?


Kõik kokkuhoiukohad sotsiaalvaldkonnas on väga rasked ja tundlikud, sest mõjutavad otseselt inimeste toimetulekut. Juba eelmisel aastal ja kärpekavaga tehtud kärped olid rasked ja tekitasid diskussioone. Samal ajal peame mõistma, et riigi rahakotis on täpselt nii palju raha, kui seda parasjagu on. Peame väga täpselt kaaluma, kuhu piiratud ressursse suunata, et riigi raha kõige efektiivsemalt kasutada.



Tähtis on inimest just kõige keerulisemal ajal toetada, näiteks kui ta on jäänud töötuks, et tal  jätkuks jaksu leida uus töökoht. Või näiteks innustada ettevõtlikke inimesi läbima oma äri asutamise kursusi, otsima äriideid ja alustama oma ettevõttega – ettevõtete asutamiseks on meil toetusraha ette nähtud. Öelda täna konkreetselt midagi selle kohta, et mina sotsiaalministrina olen valmis kärpima ühest või teisest sotsiaalkulust, oleks vastutustundetu.



Sotsiaalministeeriumi arengukavas on välja toodud eesmärgid, mis peaksid 2012. aastaks suurendama tööhõivet, vähendama suhtelise vaesuse määra, kergitama keskmist eluiga ja tooma muid positiivseid muutusi. Näiteks puudega inimeste tööhõive peaks suurenema üle 30 protsendi. Kas praeguse majandussituatsiooni taustal pole need prognoosid liialt optimistlikud?


Rasked ajad ei tähenda seda, et me võiksime kaotada silmist pikaajalised sihid. Selge see, et peame tegema muudatusi ja ümberkorraldusi, et majanduslanguse tingimustes hakkama saada. Kindlasti on meile suureks abiks Euroopa Sotsiaalfondi raha, neid ressursse saame suunata töötute koolitusse, nõustamisse, pikka aega tööturult eemalolnute sinna tagasitoomisse.



Ettepanek muuta puudest tulenevate lisakulude osalise kompenseerimise põhimõtteid tuli just puuetega inimestelt. Nad leidsid, et vana süsteem sundis neid koju nelja seina vahele jääma, seega ei soosinud ühiskonna elus aktiivset osalemist. Uus süsteem toimib vastupidisel põhimõttel: mida aktiivsem on inimene, seda suuremat toetust ta saab. Kõige tähtsam on, et inimestel säiliks usk enesesse: nad saavad hakkama, nende panus ühiskonda on väga oodatud.



Kas nõustute minu subjektiivse arvamusega, et paljud inimesed, kes vajavad sotsiaalabi ning kellel seaduse järgi on selleks õigus, ei tea, millal ja kuhu abi saamiseks pöörduda? Ehk oleks see küsimus, mida arutada haridusministeeriumiga, võttes näiteks koolide ühiskonnaõpetuse programmi vastavate oskuste edasiandmise?


Usun, et inimese teadlikkust aitaks tõsta, kui me suudaksime kõik inimesele vajaliku info koondada ühte punkti. Olgu see siis vallavalitsus või mõni muu riigiameti teeninduspunkt. Tähtis on, et inimene saaks end puudutava info ühest kohast kätte ega peaks jooksma eri asutuste vahet.



Mis puutub koolidesse, on meil haridusministeeriumiga kindlasti hulk teemasid, mis me peame läbi arutama, neist üks on seesama ühiskonnaõpetuse tund.



Mis puutub koolitusse üldisemalt, on ministeerium näiteks koolitanud omavalitsuste sotsiaaltöötajaid võlanõustamise alal, et hättasattunuile sel moel appi tulla ning aidata neil järje peale saada.

Tagasi üles
Back