Väliesinemised ületavad riiklikke norme

Pühapäeva õhtul Citi pubi juures oli muusika kõige valjem. Foto: Ants Liigus

Pärnu kesklinnas elava Paavo Pihelgase mõõtmistulemuste järgi ületab helitugevus osa meelelahutuskohtade läheduses tunduvalt riiklikke norme, keegi ettevõtjate tegevust ei kontrolli ja nad tunnevad end karistamatuna.

“Ma pole kohanud sellist väliesinemist, kus muusika püsiks normi piires,” lausus Pihelgas. Need sõnad võiksid mõtlema panna kõiki, kes tahavad, et suveõhtutel kõlaks kohvikutest hea muusika. Mõne ettevõtja nahaalsus võib paljudele kurja teha.

Pihelgas asutas juunis Pärnu müra kaardistamise seltsi ja ostis 400 eurot maksva mõõteseadme, et koguda andmeid kesklinna ja ranna piirkonna suuremate müraallikate, eeskätt meelelahutusasutuste kohta. Eesti elektrooniliste valimistulemuste vaidlustamisega tuntuks saanud noormeest ajendas müra mõõtma kevadine diskussioon öörahu pikkuse üle ja ta otsustas välja selgitada, missugune olukord suvises Pärnus tegelikult valitseb.

Osa ettevõtteid teeb, mida tahab

“Valdavalt vastab meelelahutuspaikade müra seadustega kehtestatud piiridele või on neile üsna lähedal. Kus aga ületati rohkem, seal juba häbematult ja kuni tervist kahjustava tasemeni. Teisiti öeldes: suure hulga vastutustundlike meelelahutuspaikade maine rikub käputäis lindpriisid, kes ei pea tervisekaitsenõudeid ega kõige elementaarsemat kaaskodanikega arvestamist millekski,” kirjutab Pihelgas seltsi kodulehel.

Selts toetab vastutustundlikku ettevõtlust ja soovib selgesti esile tuua, kes ja kui palju seadusega kehtestatud piirmäärasid ületab. Seni kogutud andmete põhjal on avalike esinemiste ajal muusika kõige valjem Citi pubi juures (84 detsibelli), järgnevad A.P.T.E.K. ja Cocoloco 76, Nikolai lehtla 73 ja Bravo ranna rajooni terrass 67 detsibelliga.

Sotsiaalministri määruse järgi ei või elamus või elamu läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra päeval ületada 50 ja öösel 40, maksimaalselt 45 detsibelli. Päevane aeg on määruses 7–23 ja öine 23–7. Mõistega “öörahu” pole neil kellaaegadel mingit seost.

Pihelgase sõnade järgi kümnekordistub helirõhk iga kümnedetsibellise kasvuga, mis tähendab, et 60 detsibelli puhul on tegu kümme korda võimsama energiaga kui 50 detsibelli korral. ”See ei transleeru küll üksüheselt kümnekordseks helivaljuse tajutavaks erinevuseks, ent siiski ei ole alust öelda, et näiteks 60 detsibelli on “ainult kolmandiku võrra enam” kui 40 detsibelli,” selgitas ta.

Eelnev on oluline, mõistmaks, kui suur vahe on näiteks pärast kella 23 Supelsakste terrassist teisel pool tänavat mõõdetud 46detsibellisel olmemüral ja Citi pubi terrassi lõunanurgas mõõdetud 84detsibellisel muusikatugevusel. Esiteks pole olmemüra norme kehtestatud, teiseks oli Citi muusika tunduvalt üle 40detsibellise normi.

Üks esinemine segab teist

Pihelgase mõõtmised näitasid, et isegi vaiksel ajal, kui valjuhäälditest ei kostnud muusikat ja külastajad valjuhäälselt ei suhelnud, oli Nikolai lehtla, A.P.T.E.K-i ja Cocoloco, Citi pubi, Bravo terrassi, Piccadilly ja Supelsakste olmemüra 46–53 detsibelli. Ta mõõtis müra nii päevasel ajal kui pärast kella 23. Öisel ajal ei muutunud andmetes miski, pigem sõltusid tulemused avalikest esinemistest või võimenditest tänavale kostvast valjust muusikast ja muusika lõppemisest kesköö paiku.

Vaatamata linnavalitsusele antud lubadustele, kipub eri meelelahutuskohtade muusika mängima samal ajal ja nad segavad üksteist. Sellist olukorda võis reedel kella 23 ja südaöö vahel kogeda näiteks A.P.T.E.K-i ja Citi juures.

Ettevõtjatel pole põhjust Pihelgase-suguste mõõtjate pärast muretseda, sest ametlikke mõõtmisi võib teha ainult terviseamet ettevõtjat enne informeerides. Loomulikult osatakse siis muusika vaiksemaks keerata, muutes kontrollimise sisuliselt mõttetuks. Toimetus tegi ühele A.P.T.E.K-i omanikest Taivo Petersonile ettepaneku mõõtmistulemusi kommenteerida, kuid Peterson keeldus sellest.

Linnapea kohuseid täitev Meelis Kukk pidas Pihelgase andmeid tõsiseks ohumärgiks ja lubas ettevõtjaid neist informeerida. Lähiajal on kavas korraldada linnavalitsuse, politsei ja terviseameti ühine nõupidamine, et otsustada, mida ette võtta.

Pall käib kolme ametkonna vahel

Meelelahutuskohtade müra puudutab avalikku korda, tervisekaitsenõudeid ja kohalikku ettevõtlust. Neid valdkondi kontrollivad Eestis politsei, terviseamet ja omavalitsus. “Mürakaebuse esitaja kogeb harilikult politseis ja terviseametis, et tal soovitatakse kohaliku omavalitsuse poole pöörduda, omavalitsuse esindajad püüavad aga müraprobleeme veeretada tagasi politsei ja terviseameti õlgadele,” tõdes Pihelgas.

Pihelgase hinnangul on kõige suuremad võimalused müra vähendada omavalitsusel, mis väljastab kauplemislube ja kehtestab meelelahutuskoha lahtiolekuajad. Teda hämmastas, et näiteks Cocolocol on lubatud töötada pühapäevast neljapäevani hommikul kella viieni ning reedeti, laupäeviti ja riiklikel pühadel kella seitsmeni.

Omavalitsuse rolli järelevalves rõhutas ka terviseameti õigusnõunik Tõnu Kaur, kes kirjas Pihelgasele ütles, et linnavalitsus on ilmselt suures osas kasutamata jätnud kaubandustegevuse seaduse alusel antud õiguse reguleerida kauplemisaegu ja -tingimusi ning teostada selle üle järelevalvet.

Samal seisukohal on riigikohus, mis ühes kohtulahendis rõhutab, et riiklik järelevalve müranormide rikkumise üle tervisekaitseinspektsiooni poolt ei välista kohaliku omavalitsuse õigust ja kohustust tagada ettevõtlusalase tegevuse vastavus seadustele ja linna avaliku korra eeskirjale. Seda ka juhul, kui rikkumine seisneb müranormide ületamises.

Kui kaevatakse, siis tegutsetakse

Pärnu linnavalitsuses tegeleb suveettevõtlusega kolm instantsi: avalike ürituste lubade komisjon annab hooajaks terrassidel esinemise loa, linnavara peaspetsialisti Elo Juursalu pädevuses on kauplemislubade väljastamine ning linnavara ja -rajatiste üürileandmine ning korrakaitseteenistuse vanemmenetleja Arvo Pille kontrollib avalikust korrast kinnipidamist.

Jutuajamisest nendega selgus, et paljud ametnikud käivad küll õhtuses Pärnus ringi, kuid ettekujutus müratasemest tugineb ainult isiklikule kogemusele. Kui keegi müra pärast kaebab (näiteks hiljuti seoses tivoliga), võetakse ettevõtjatega ühendust. Ettevõtjad lubavad muusika vaiksemaks keerata ja sellega lugu piirdub.

Müra mõõteseadet linnavalitsusel pole. Juursalu on küll korra kasutanud ühe ettevõtja aparaati, et saada müratasemest ettekujutust, ent pidevalt ta mürataset ei mõõda. Nii nagu Pihelgase puhul poleks Juursalu mõõtmistel mingit juriidilist kaalu.

Pihelgas sõnas, et tema mõõtmistulemused ei pretendeerigi õiguslikult kasutatavateks andmeteks, sest müramõõtja ja müramõõtmise seade ei oma riiklikku tunnustust. Küll võiks normide nii suur ületamine olla ajend korraldada uuring pädeva laboriga. Tema andmed annavad müratasemest esmase pildi, mille põhjal saab otsustada, kus on põhjust ametlik mõõtmine tellida.

Kukk leidis, et liigse müraga on kindlasti vaja tegelda, kaasates sellesse kõik pooled. “Meie eesmärk pole kelleltki tegevusluba ära võtta,” lausus ta.

Veereva Õlle juhtum

Pärnu müra kaardistamise seltsi kodulehel on avaldatud baari Veerev Õlu juhtum, kus mürataset korduvalt ületati ja tervisekaitseinspektsioon selle fikseeris. Politsei soovitas linnavalitsusel juba 2007. aastal võtta Veerevat Õlut pidavalt osaühingult Bannerton kaubandustegevuse luba, kuid seda pole tänini tehtud.

2008. aasta alguses otsustas linnavalitsus baari lahtiolekuaegu lühendada. Omanikud kaebasid otsuse kohtusse, kuid Tallinna ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus vastanduvad ärihuvid ja elanike õigus inimväärsele keskkonnale, väärivad kaitsmist eelkõige elanike huvid.

Linnavalitsuse vahetudes Veereva Õlle tööaega katseliselt pikendati. Lubatud kella ühe asemel töötas baar kauem, mõnikord isegi kella viieni hommikul ning püsivat tööaja pikendamist baar ei saavutanud. Samal ajal on linnavalitsus igal suvel Veereval Õllel hooajalise laienduse avada lubanud.

“Terviseametil on käed seotud, kui linnavalitsus midagi teha ei taha,” rääkis Pihelgas. “Veereva Õlle kohta tehti kolme aasta jooksul seitse müramõõtmist. Iga kord ületati norme, kohati mängis majadevahelises ruumis valjem muusika kui reedel Rüütli ja Hommiku tänava ristmikul. Veerev Õlu töötab aga tänaseni.”

Juursalu selgitas, et Veereva Õlle terrass asub eramaal ja linnavalitsuse võimuses on ainult selle väljanägemist kooskõlastada. Baari lahtiolekuaegu on lühendatud ja keeldutakse neid pikendamast, kuigi ettevõte seda soovib.

Juursalu kinnitas, et meelelahutuskohtade lahtiolekuaegadest kinnipidamist kontrollitakse, iseasi, kas ametnikud alati igale poole jõuavad. “Väljaspool tööaega peaks ettevõtteid kontrollima eelkõige politsei, millel on kõikide väärtegude menetlemise õigus,” lisas Pille.

Pihelgas kutsus üles elanikke ja ettevõtjaid, keda meelelahutuskohtade müra segab, endaga ühendust võtma. Kontaktid leiab Pärnu müra kaardistamise seltsi kodulehelt.

Noormees ütles, et ta kaalub Citi ja võib-olla paari teise juhtumi põhjal politseisse kuriteoteate esitamist normatiive ületava müra põhjustamise eest. Ta ei välistanud, et paralleelselt võidakse ühele Euroopa inimõiguste kohtu lahendile tuginedes algatada kohtuasi linnavalitsuse vastu, kui see olukorra parandamiseks midagi ette võtta ei suuda.