Drahmi vari Kreeka kohal

Helleenide laulupidu. Kommunistide mõjualuse ametühingu PAME protestijad hüüdmas toetusloosungeid terasetootjatele Ateenas, kes streigivad üheksandat kuud koondamiste ja palkade vähendamise vastu ettevõttes. Foto: Reuters

Kreeka tulevik euroalas sõltub paljuski troika (Euroopa Keskpank, rahvusvaheline valuutafond, Euroopa Komisjon) otsusest, kuidas on Ateena siiani toime tulnud kärpekavade elluviimise ja rahanduskriisi leevendamisega.

Enne troika saabumist kukkus läbi Kreeka valitsuse katse kärpida kulutusi 11,7 miljardi euro võrra, mis on osa teisest rahvusvahelisest päästepaketist. Analüütikute arvates on Kreeka lubaduste täitmisel graafikust kõvasti maas ja vahemaa aina suureneb.

Mitte trimmida, vähendada

Üks Kreeka rahandusministeeriumi ametnik kurtis, et mõni minister ei näi aru saavat vajadusest oma ametkonna eelarvet mitte trimmida, vaid oluliselt vähendada.

Teisalt kurdab näiteks justiitsminister Antonis Roupakiotis, et tema ministeeriumi eelarve on vähenenud 2009. aasta 950 miljonilt praegusele 550 miljonile. Uued kärped tähendaksid justiitssüsteemi viimist kokkuvarisemise äärele. Niigi on juba pikenenud kohtumõistmise tähtajad, isegi korruptsiooni ja maksupettuste asjades.

Rahandusminister Yannis Stournarase juhitud töörühm suutis nädalaga leida kärpeid vaid 7,5 miljardi euro ulatuses. Neli miljardit tuleb sotsiaalkulutuste vähendamisest ja avalikus sektoris pensionilae kehtestamisest (piir on 2400 eurot kuus). Samuti keelatakse kreeklastel kahe eraldi pensioni saamine.

Hoobi saab tervishoiusüsteem. Tervishoiuministeeriumi ametnike sõnutsi on Kreeka kulutused ravimitele ja meditsiinitehnikale inimese kohta Lõuna-Euroopas kõrgeimad. Kärbe tuleb 2,1 miljardit. Kreeka suurt hulka riiklikke haiglaid, millest provintsides on paljud alakoormatud, hakatakse liitma. Aastane kokkuhoid taas 150 miljonit eurot.

Vett ja leiba pannakse maitsma Kreeka õigeusukirik, millelt soovitakse preestrite palgast poole oma kanda võtmist. Seni on valitsus kinnitanud, et kirikuisade kulud jäävad endiselt täies mahus riigi kanda.

Andke veel aega!

Demokraatlike vasakpoolsete liider Fotis Kouvelis käib peale, et Kreeka küsiks Euroopa partneritelt kärpeprogrammi rakendamiseks veel kaks aastat lisaaega. Ajaküsimise vabanduseks tuuakse Kreeka majanduse oodatav tänavune kukkumine seitsme protsendi võrra, mis on oluliselt suurem varem pakutud 4,3-4,5protsendisest langusest.

Ajapikendus tähendaks Euroopalt lisaraha kuni 50 miljardit eurot ja seda Saksamaa enam anda ei soovi.

Tegelikkuses pole Kreekal enam manööverdamisruumi. Kui Kreeka abinõude plaan troikat ei rahulda, pakuvad nad välja oma kava. Kreeka poliitikutel pole muud võimalust kui nõustuda, sest vastasel juhul kuivab rahaabi kokku. Sel juhul jäävad augustis pensionid ja avaliku sektori palgad maksmata.

Londoni ülikooli majandusprofessor Costas Lapavitsas leiab, et Kreeka praegune valitsus ei ole suuteline kriisiga toime tulema. Juunivalimised võitsid nad, mängides keskklassi kartusele drahmi tagasituleku ees ja hoiuste kaotamise ohule.

Tõenäoliselt pole valitsusele pikka iga antud. Järgmise kuue kuuga halveneb majandusolukord veelgi ja Kreeka ei suuda järgida abipoliitika nõudmisi.

Hirmutav laiem pilt

Lapavitsas soovitab vaadata euroala probleeme laiemas kontekstis. Lagunemine võtab pöörde halvemusele järgmisel aastal, mil algab ülemaailmne langus. Euroopa suuremad majandused, kaasa arvatud Ühendkuningriik, satuvad kärpepoliitika tõttu surutisse. USA majandus kisub negatiivsele poolele. Hiinat ootab valus maandumine ja see sunnib neid korrigeerima oma kasvustrateegiat.

Rahvusvaheline rahandussüsteem jääb nõrgaks ja reformimata. Lapavitsase arvates saabub aeg tõeliselt drastilisteks aktsioonideks. Ääreriigid peavad loobuma kasinusest osana üleeuroopalisest programmist tõsta tootlikkust. Rahaasutused tuleb võtta riigi omandisse ja võlad kirjutada korstnasse. Ent Euroopa praeguste liidritega pole sellised muutused mõeldavad.

Uusliberaalse majanduse pooldajatena jätkavad nad kasinuskursil, erastades ja liberaliseerides. Rahaturud on selle ära tabanud ja valmistuvad katastroofiks.

Pauk tuleb Kreekast

Lapavitsas oma Briti The Guardianile kirjutatud artiklis kinnitab, et katastroof algab Kreekast. Majandus tõmbub sel aastal kokku 7-9 protsenti peale 2008-2011 toimunud 14protsendise kahanemise. Pole ime, et abiprogramm ei täida oma eesmärki, sest madalseis on vähendanud maksutulusid.

Lapavitsas ennustab, et kui Kreeka peaks tegema uusi kärpeid ja üleilmne langus aset leidma, võib Kreeka majandus järgmisel aastal kahaneda veel kuni kümne protsendi võrra. See oleks sotsiaalmajanduslik katastroof, sest tööpuudus on niigi 23 protsenti ja noorte hulgas isegi 52 protsenti.

Lapavitsas ei usu, et Kreeka võiks sooritada enesetapu: enne astutakse euroalast välja. Ilmselt on siis Kreekal uus, tõenäoliselt vasakpoolne valitsus, mis peab juhtima riigi läbi kaose ja üles ehitama nii ühiskonna kui majanduse. Kui Kreeka on oma sammu astunud, pole võimatu, et euroala lagunemine saabki hoo sisse.

Laenajatel on Kreekast villand

Tähenduslikuks on saanud Saksa majandusministri Philipp Rösleri teleintervjuu, millele tabloid Bild reageeris pealkirjaga ”Lõpuks ometi!” Saksa ajakirjanduse kohaselt ei soovi ega suuda Kreeka oma probleeme lahendada.

Poliitiline ülemkast ei söanda öelda rikastele, et need maksaksid. Ametnikud ei suuda erastada kahjumis avaliku sektori ettevõtteid. Maksundus on ebaefektiivne ja korrumpeerunud. Rohkem eurosid ei aita, vaid toidab Kreeka saamatust ja soovimatust.

Nüüd, kui rahvusvaheline valuutafond on samuti teatanud väljavaatest jätta Kreeka rahata, muutub laenajatele, näiteks Saksamaale ja ülejäänud Euroopa Liidule, kergemaks öelda: ”Hüvasti, Acropolis, on aeg minna!”

Kreeka ajakirjandus süüdistas Saksamaad nende jõupingutuste alahindamises ja õõnestamisest. Itaalia La Repubblica süüdistas Berliini rahaliidule haua kaevamises.