Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2012/07/27/1237898t1h8462.jpg)
Vango talu peremees Jüri Vainukivi ehitas Lotte loteriimasina, mõtte selleks sai ta maisikepikeste paki joonistuselt ja esimesel talupäeval esimest korda rahva ette toodud taiesest huvitusid nii väikesed kui suured.
Meistrimehe jutu järgi on idee küll tema oma, aga masin ise pundi töö, mida tehti paar nädalat muude toimetamiste vahepeal.
Ligi neli meetrit kõrge, poolteist lai ja viis pikk loteriimasin on kaetud puiduga ja meenutab kaugelt vaadates rehepeksumasinat. Sees on mehhanismid, mis hakkavad kilinal-kolinal tööle, kui õnneloosija on küljepealse rattaga 15 ringi teinud.
“Nii keeratakse masin tööle ja kui tõmmata ühte kolmest kangist, saab vastu kas kõrrejooki, maisikepikesi või muud maiust, sest meil võidab iga loos,” selgitas Leiutajateküla Lotte lugudest vaimustunud konstruktor.
Kabli „Päikeseloojangu“ festivali raames toimunud kogupere talupäevaks Vangol valminud loteriimasina avamisel ja esitlusel oli kohal laste lemmik, koeratüdruk Lottet mänginud laulja Gerli Padar, kes andis kehastatava kangelase nimel väikestele fännidele tunnistusi selle kohta, et nad on läbinud Lotte korraldatud koolituse.
Loteriimasina külge on sepatööna kinnitatud märk “2 eurot” ja niisama püsiv on teade, et “täna kaardiga maksta ei saa”.
Pärnumaal esimest korda ehitatud Lotte loteriimasin on ilmastikukindel ja transporditav, nii et seda saab taluõues ümber paigutada või kaugemalegi sõidutada.
