Miinitõrjeoperatsioonil hukkus Pärnust pärit tuuker

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras teeb sissekande hukkunud tuukri Marko Knapsi mälestusraamatusse. Foto: Andres Haabu

Neljapäeval lõunal hukkus Harjumaal Kakumäe lähedal merel miinitõrjeoperatsioonil miinilaevade divisjoni tuukrigrupi Pärnust pärit 22aastane tuuker maat Marko Knaps.

Knaps sukeldus poolteise miili kaugusel Kakumäe poolsaare tipust põhjas Kakumäe ja Kopli lahe vahel ja täitis lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid.

Operatsiooni käigus toimetati avastatud lennukipomme ohutusse kohta. Ühel hetkel ei vastanud Knaps kaasteenijate kontrolltõmmetele. Sukeldunud valmidustuuker avastas mehe 23 meetri sügavuselt põhjast teadvusetuna. Pinnale toodud tuukril puudusid elutunnused, kohe alustati elustamist, mida jätkati kaldale jõudmiseni. Kaldal võttis elustamise üle kiirabi.

Õnnetuse asjaolude selgitamiseks toimunud pressikonverentsil ütles kaitseväe juhataja Riho Terras, et juhtunu põhjused ei ole praegu teada. “Hetkeseisuga ei ole veel selge hukkumise täpne põhjus. Olen algatanud teenistusliku juurdluse, mis peab selgitama välja hukkumise põhjuse,” sõnas ta.

Mereväe ülem Sten Sepper märkis, et pole alust arvata, nagu olnuks tegemist tehnilise või terviserikkega, sest kaitseväelased, eriti tuukrid käivad korra aastas tervisekontrollis. “Maat Knapsi tervislik seisund oli hea ja praegu ei ole ka põhjust arvata, et tehniline varustus oleks korrast ära olnud,” lausus ta.

Enne iga sukeldumist vaadatakse varustus üle ja enne kedagi välja ei lasta. Postimehele teadaolevalt kasutas Knaps sukeldumisel tavapäraseid hapnikuballoone. „Varustus on sertifitseeritud tehnikute poolt ja praegu on vara spekuleerida selle üle, kas varustus vedas alt,“ selgitas Sepper.

Sepper ütles detailidesse laskumata, et Knaps oli ülesannet täitnud juba vähemalt 20 minutit ja hapnikureservi jätkunuks tal veel vähemalt 40 minutiks.

Knapsi ülesanne oli vee all lahti päästa tõstekott, milles olid lõhkekehad, mida viidi lõhkamiskohta. „Ei olnud tegu millegi otsimisega, oli konkreetselt ühe koha peal toimetamine,“ lausus Sepper.

Kui tavaliselt sukelduvad tuukrid vee alla kahekesi, siis lõhkekehadega tegutsetakse üksi, et mitte seada ohtu rohkem inimelusid. Nii läks vee alla üksi ka maat Knaps.

Knapsi surma põhjusi uurivad nii politsei kui sõjaväepolitsei. “Politsei ja sõjaväepolitsei uurivad juhtunut üksteisest sõltumatult,” kinnitas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on hukkunu saadetud lahangule ja kui peaks ilmnema viiteid süüteole, alustatakse kriminaalmenetlust.

Praegu ei ole teada, millal toimub hukkunud mereväelase ärasaatmine, kuid kaitseväe peastaabi kinnitusel saadetakse Marko Knaps viimsele teekonnale kaitseväeliste auavalduste saatel.

Maat Knapsi hukkumine peatas neljapäeval miinitõrjeoperatsiooni Kakumäe lahel ja 36 avastatud teise maailmasõja aegset lennukipommi jäid lõhkamata.

“Praegu on operatsiooni jooksul lõhkamata jäänud lõhkekehade kahjutuks tegemine peatatud. Leitud lennukipommid on asuvad ohutus piirkonnas,” kinnitas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Marko Knaps oli sündinud 1989. aastal. Ta läbis ajateenistuse aastatel 2010–2011 mereväebaasis ja asus seejärel teenima miinilaevade divisjonis, kus oli relvastusmaat miinijahtijal Sakala ja alates 2011. aasta augustist tuukrigrupi tuuker.