/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2012/08/30/1291512t1h34f4.jpg)
Pärnu külje all Tammistes elav Liis Paju avastas oma koduõuest Eestis haruldase pikkade jalgadega ja vapsiku tagaosa suuruse kehaga herilasämbliku, keda esimest korda nähti mõni aasta tagasi Saaremaal. Mõni herilasämblik on leitud Mandri-Eestiski.
Tammistes näitas end haruldane herilasämblik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herilasämblikud elutsevad peamiselt Vahemere-äärsetel aladel, kuid viimastel aastakümnetel on see liik Euroopas oma levilat jõudsalt põhja ja itta laiendanud.
Ajakiri Eesti Loodus kirjutab, et herilasämblik on soojalembene, armastab avatud ja päikesepaistelisi elupaiku.
Kõige sagedamini võib neid leida kuivadel niitudel ja karjamaadel, tee- ja metsaservades, aga ka põldudel ja aedades, tihti jõeorgude niiskemates paikadeski.
Herilasämbliku hammustus, mis meenutab herilase või mesilase astlatorget, ei ole mürgine.
Eestis on teada üle 500 ämblikuliigi.