Audru vald võttis vastu vallaeelarve, mille tasakaalu saamiseks otsustati kärpida kõrgemapalgaliste töötajate palka.
Audru vald kärbib kõrgemalt tasustatud töötajate palku
Palku kärbitakse ligi kolmekümnel vallatöötajal, kuus 8000 - 20 000 krooni saajail kärbitakse viis ja üle 20 000 krooni teenivatel vallaametnikel seitse protsenti.
Palgakärbe puudutab vallavalitsuse töötajaid, lasteaedade-koolide majandusjuhatajaid, lasteaedade juhatajaid ja õppealajuhatajaid, spordihoone ja rahvamajade administraatoreid. Viimaste koormust vähendatakse 1-lt 0,8-le ametikohale.
Kui riigieelarvest rahastatavate koolipedagoogide töötasu tõuseb neli protsenti, siis lasteaiapedagoogide palk jääb senisele tasemele, sest koolipedagoogidele maksab riik ja lasteaiapedagoogidele vald, vald aga palku tõsta ei jaksa.
Üle nelja ja poole miljoni krooni hoiab vald reservfondis, mida kasutatakse vajadusel projektide omaosaluse finantseerimiseks, mitte püsikulude katmiseks. “See on küllaltki korralik summa arvestusega, et peame oluliselt raskemateks aegadeks valmis olema,” selgitas valla majandusnõunik Siim Suursild.
Aasta toob kolm suuremat investeeringut, millesse vald kaasab fondide raha. Läinud nädalal löödi kopp maasse vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks Põldeotsa, Rebasefarmi ja Audru keskkooli piirkonda kogumaksumusega üle kuue miljoni krooni, mida põhiosas rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.
Audru keskkooli juurde rajatakse Euroopa Liidu KOIT-kava toel staadion maksumusega üle kuue miljoni krooni. Suvel alustatakse Euroopa Liidu Eesti-Läti kaheaastase koostööprojekti raames Valgeranna infrastruktuuri väljaarendamist, kuhu tänavu panustatakse 4,5 miljonit krooni.
Rängima kärpe osaliseks said teed, põhjuseks nii riigi- kui vallaeraldiste vähenemine. Kui mullu sai Audru vald teid renoveerida ja ehitada 8 miljoni krooni eest, siis sel aastal on sellel real null krooni. See tähendab, et tänavu tehakse teedel vaid korralist hooldust, ära jääb katete ehitus ja taastamine.
Kuigi vallaeelarve maht jääb mullusega enam-vähem samale tasemele, väheneb tulumaksu laekumine mulluselt 36,8-lt 33 miljonile kroonile.
Suursild märkis, et tulumaksu summa ei vähene mitte niivõrd raske olukorra tõttu tööturul, kui tulenevalt riigieelarve seaduse muutusest, mille järgi laekub alates aprillist omavalitsustele tulumaksust senise 11,93 protsendi asemel 11,4 protsenti.